Lucy suri puu otsast kukkudes

Foto: Wikimedia Commons

Kahel jalal kõndiva inimese eellane inimahv Lucy ronis teadlaste sõnul tihti puude otsas. See põhjustas ka tema surma.

Ameerika Ühendriikide Texase osariigi teadlased soovisid välja selgitada, kas Lucy elas peamiselt puude otsas või maa pinnal. Uurimustöö käigus selgus aga hoopis tema surma põhjus.

Lucy 3,2 miljoni aasta vanusest kivis­tisest avastati palju purunenud jala­luu­tükke, millest osa oli tugevalt kokku surutud. Kõik need murrud polnud paranenud ning teadlased järeldasid, et Lucy suri peagi pärast luude purunemist.

Kõige üllatavam avastus oli, et luu­tükid ei olnud laiali paiskunud. See oleks olnud tõenäoline siis, kui näiteks teised elusolendid oleksid purustanud Lucy luud kaua aega pärast tema surma. Selle asemel paiknesid luud kivistises üheskoos. Isegi kõige väiksemad reieluu tükid moodustasid endiselt reieluu. See pani Texase ülikooli teadlased järeldama, et Lucy nahk hoidis luid koos, nii et ta pidi luumurdude tekkimise ajal veel elus olema.

Teadlased võrdlesid Lucy luumurde ­tänapäeval kõrgelt kukkunute vigastustega ning arvutasid välja, et Lucy kukkus ilmselt 12–15 meetri kõrguselt, arvatavasti puu otsast. See teooria on aga vastuoluline, kuna räägib vastu kehtivale arusaamale, et australopiteekused elasid maapinnal. Texase teadlased väidavad, et Lucy võis puu otsa ronida näiteks röövloomade eest.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Kõrgeltarenenud inimahv Lucy oli 110 cm pikk ja kaalus umbes 30 kg. Ta kuulus australopiteekuslaste liiki (lad k Australopithecus asparensis). Australopiteekuslased surid välja kaks miljonit aastat tagasi. Kahel jalal kõndinud Lucyl olid inimesest pikemad käed ja lühemad jalad.

Foto: Imeline Ajalugu

Teadlane: sellised murrud said tekkida vaid kukkudes

Imeline Ajalugu esitas kolm küsimust Texase ülikooli antropoloogia- ja bioloogiaprofessorile John Kappelmanile, kes juhtis antud uurimustööd.

Miks arvate, et Lucy kukkus surnuks?

Võrdlesime Lucyl tuvastatud luumurde täna­päeval erakorralise meditsiini osakonnas tehtavate röntgenipiltidega, mis tehakse, kui keegi luu­murruga kohale tuleb. Need klappisid.

Texase ülikooli antropoloogia- ja bioloogiaprofessor John Kappelman.  Foto: John Kappelman / Texase ülikool

Kas luumurrud poleks saanud tekkida kaua aega peale Lucy surma?

Kui kindel olete oma teooria õigsuses?

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Jaana Rüütel
Jaana RüütelReklaamimüükTel: 565 66130