Header image
Imeline ajalugu logo

Intervjuu disaineriga, kes päästis Lutheri vineerivabriku ajaloo

Lutheri perekonna vineerivabrik Tallinnas Pärnu maanteel 20. sajandi alguses.  Foto: Jaan Kristin / AM N 5631:201 / Eesti Ajaloomuuseum
Jaga lugu:

Tööstusrevolutsiooni tuules leiutati 19. sajandil USAs uus materjal vineer, mis sobis nii mööbli kui ka näiteks raudteevagunite valmistamiseks. Samal ajal otsustas Eestis puidutoodete müügiga tegelev Lutherite perekond ise mööblit tootma hakata ning sellega pandi alus rahvusvahelisele äriimpeeriumile. Suur osa Lutherite ettevõtte ajaloost oleks aga vajunud unustuste hõlma, kui disainiteadlane Jüri Kermik poleks seda uurima asunud. Tema doktoritööl põhineb Imelise Ajaloo 2017. aasta veebruarinumbris ilmunud artikkel Lutheri vineerivabrikust.

Jüri Kermik avastas Lutherite suurejoonelise ajaloo alles Inglismaale kolides.  Foto: Kadri Bank

Londonis Brightoni ülikoolis disainitehnoloogiaid uuriv ja õpetav Kermik asus Lutheriga tegelema 1990. aastate alguses. Eestis oli parasjagu käimas erastamisprotsess, mille käigus oodati pakkumisi ka Tallinna Vineeri- ja Mööblikombinaadile. Konkursil osales Lutherite järeltulija, Suurbritannias elav Yens M. Luther. Tema pakkumine ei osutunud edukaks, ent see aitas temani jõuda Kermikul, kes sai juurdepääsu Lutheri eraarhiivile. Kuna vineerivabriku uute omanike käe all hakati vabriku enda arhiivi sõna otseses mõttes laiali tassima, osutus eraarhiiv hindamatuks allikaks. Jüri Kermikuga vestles ajakirjanik Kadri Bank.

Jüri Kermik, mis on kõige olulisem uus teadmine, mida Teie doktoritöö andis?

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

Mis 1990. aastate alguses Lutheri materjalidega juhtus?

Lutheritest räägitakse Eestis sageli kui mööblitootjatest. Mind üllatas, et tegelikult tootsid nad väga palju vineerplaate.

Toolipõhjad olid vineerplaatide järel tootmismahult teisel kohal?

On selle taga ka mingi legend?

Teie töö keskendub disainile ja tootmisele, aga mida saite Lutherite isikliku elu kohta teada?

Lutheri vabrik Tallinnas sai tõsiselt kahjustada 1944. aasta märtsipommitamises.  Foto: ERM Fk 2977:215 / Eesti Rahva Muuseum

Huvitav fakt oli, et Teise maailmasõja ajal oli Venesta vabrik Inglismaal riiklikult oluline objekt.

Mis Londoni tootmisest pärast Teist maailmasõda sai?

Igaühel ei oleks õnnestunud nii suure ettevõtte püstipanek. Eks see muidugi oli …

Just! Kuid milline perekond Lutherid oli?

Lutherid ehitasid oma töötajatele ka rahvamaja. Postkaart umbes aastast 1910.  Foto: AM F 29821 / Eesti Ajaloomuuseum

Kohanemisvõime näiteks on ka rahvamaja ehitamine töölistele.

Kuidas on suhtumine Lutheri toodangusse muutunud?

Kas seda teemat saaks veel edasi uurida?

Üks piirang, mis ajaloolasel sageli on, on opereerimine teatud keeleruumis. Minu eelis oli see, et sain aru, mis on olemas Eestis, ning sain lugeda ingliskeelseid materjale. Aga mul polnud otsest juurdepääsu saksa keeleruumile. Siin tuli ka ajaline piirang peale, aga mu töö oleks kindlasti täiuslikum olnud, kui ma oleks jõudnud ka Saksamaale. Eriti just seepärast, et osa Lutherite perest läks just nimelt Saksamaale.

Järgmise aasta juulis avatakse Londonis Victoria & Alberti nimelises disainimuuseumis vineerinäitus, kus eksponeeritakse ka mitmesugust Lutherite toodangut.

Autor: Kadri Bank / Imeline Ajalugu

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee