Esimesed britid olid tumeda naha ja mustade juustega
Ligi 10 000 aasta vanuse kolju uus uurimine näitas, et esimesed britid nägid välja hoopis teistsugused, kui seni arvati.
Suurbritannia vanima tervikliku inimluustiku – Cheddari mehe – DNA-analüüs näitas, et see umbes 10 000 aasta vanune kiviajainimene oli tumeda nahaga, tal olid mustad lokkis juuksed ja sinised silmad.
See on tähelepanuväärne avastus, sest seni valitsenud arvamuse järgi oli Cheddari mees heleda naha ja blondide juustega.
Uurimuse tegid Londoni loodusloomuuseumi ja ülikooli kolledži teadlased, kes puurisid mehe koljusse 2millimeetrise läbimõõduga augu. Selle kaudu kogusid nad sisekõrvast paar milligrammi pulbrit, millest nad ekstraheerisid terve genoomi.
Ka Cheddari mehe kolju 3D-skanniti. 3D-pildi järgi oli võimalik rekonstrueerida mehe näo kuju ning genoom paljastas tema tumeda naha.
Nahavärv toetab teisi varasemaid teadustöid, mille järgi tekkis põhjaeurooplaste hele nahk alles 6000–10 000 aastat tagasi. Hele nahk moodustab päikesevalguse käes D-vitamiini kergemini kui tume nahk. Eurooplased muutusid tol ajal küttidest-korilastest maaharijateks ning kaotasid seeläbi D-vitamiini peamise allika – kala ja ulukiliha. Puuduse kompenseerimiseks kujuneski eurooplastel hele nahk, mis võimaldas D-vitamiini saada vähesest päikesevalgusest.
Loe lähemalt Imelise Ajaloo juulinumbrist!
