Hitleri rakettlennuk Komet

Me 163B oli oma võimsa rakettmootoriga sõja kiireim hävitaja. Suure kiiruse saavutamiseks neelas mootor mõne minutiga kaks tonni ülimalt plahvatusohtlikku ja söövitavat kütust.  Foto: Shutterstock

Sellal kui liitlased kõrgel lendavate pommitajatega Saksa linnu purustasid, töötasid Saksamaa parimad insenerid välja erakordselt kiire rakettlennuki, mis suutis nelja minutiga 12 kilomeetri kõrgusele tõusta. See väike, kompaktne hävituslennuk oli maailmasõja kiireim lennumasin.

Wolfgang Späte tulipunane rakettlennuk sööstis peaaegu vertikaalselt üles õhku. Kiirus oli nii suur, et 32aastase piloodi keha suruti tugevasti vastu istet. Oli 1944. aasta 14. mai.

Just sel päeval sooritas Wolfgang Späte esimese lahingulennu lennukiga, mille arendamisega oli ta oma kolleegidega aastaid vaeva näinud. Taevas nägi Saksa piloot helkimas oma sihtmärki: nelja vaenlase hävitajat ja nende taga lennu­rivis pommituslennukeid.

„Ameeriklased lendasid kiirusega 350 km/h, samas aga võis minu kiirusmõõdikult lugeda 700 km/h. Näis, nagu seisnuks vaenlase lennukid õhus paigal, kui ma raketina nende vahele sööstsin,“ kirjeldas piloot hiljem.

Spätel oli plaan, kuidas USA hävitajatest jagu saada: „Ma otsustasin ühe neljast hävitajast enda kiirust aeglustamata alla tulistada, seejärel jätkata tõusu, enne kui kolm ülejäänut reageerida jõuavad, ja niimoodi tähtede poole kaduda.“

Täpselt siis, kui Späte lennumasin oli ründepositsioonil umbes 300 meetrit vaenlase all, jäi rakettlennuki mootor äkki seisma. Sekundi murdosa vältel muutus välkkiire raketthävitaja mõnetonniseks mootorijõuta metallikamakaks. Kirudes püüdis Späte mootorit käivitada, samal ajal kui vaenlase lennuk teda märkamata aeglaselt kadus.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Pärast mõningat närvilist katsetamist käivitus mootor lõpuks metsiku möiratusega. Späte jätkas jahti vaenlase lennukitele, mida ta nüüd nägi üksnes tillukeste punktidena silmapiiril. Käega surus ta juhist ettepoole, et maksimumkiirust saada. Punktid kasvasid suuremaks ning Späte  võttis ühe lennukitest sihikule.

„Just sel hetkel tundsin, nagu oleks hiiglaslik käsi vasaku tiiva alla surunud,“ kirjutas Späte seda lendu meenutades.

Ta kontrollis kohe kiirusmõõdikut – see näitas 960 km/h. Lennuk oli helikiirusele nii lähedal ja õhk tiiva pinna ümber niivõrd kokku pressitud, et õhk liikuski nüüd ülehelikiirusel. Erinevus lennuki ja õhu kiiruse vahel tekitas ohtliku turbulentsuse. Välgukiirusel vähendas Späte kiirust ja taastas lennuki üle kontrolli. Nüüd asus ta kaugel vaenlase lennuki all. Võimalus teda sellelt vahemaalt tabada oli väike.

„Ma otsustasin rünnaku katkestada. Esimene lahing pidi olema täistabamus ohutu naasmisega baasi.“

Hitleri uus imerelv, rakettlennuk Me 163B, oli esimesel lahingumissioonil ebaõnnestunud. Späte teadis, et saab varsti uue võimaluse.

Kuidas kulges rakettlennuki arendamine ja sõjatee, sellest loe lähemalt detsembrikuu Imelisest Ajaloost!

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657