Jalgsi, hobusega või ükskõik kuidas!

Vene armee rattakuller 1882. aastal.  Foto: Wikimedia Commons

Hea postiteenistus on alati olnud ühiskonna sidususe oluline eeldus. Post tagab tähtsate uudiste kiire kohalejõudmise.

Pärast Maratoni lahingut saatsid Kreeka väeüksused käskjala Ateenasse. Mees nimega Pheidippides jooksis umbes 40 kilomeetrit, teatamaks, et ateenlased said pärslastest võitu. Pärast üleandmist langes Pheidippides surnuna kokku.

Maailmaajaloo esimene tuntud käskjalg andis teate aastal 490 eKr üle suuliselt, kuid enamasti saatsid inimesed juba siis kirjalikke sõnumeid. Peaasi oli, et sõnum jõuaks kohale kiiresti.

Jalgsi

Nagu vanas Kreekas, nii on kogu maailmas mujalgi kasutatud sõnumite edastamiseks käskjalgu. Sageli pidid nood teekonnal läbima raske maastiku, nagu tihe džungel või järsud kurud mägede vahel. Inkad kasutasid jooksjaid, kes suutsid läbida kuni 240 kilomeetrit päevas. Nad toimetasid kohale sõlmedega nööri, mida nimetati quipu’ks. Sõlmede arv ja nende asukoht kätkes sõnumit. Kõige sagedamini käis see viljasaagi koguse või kariloomade arvu kohta.

 Hobusega

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Rooma keiser Augustus (27 eKr – 14 pKr) rajas postiteenistuse, mis ühendas tema võimsa impeeriumi. Postiteenistus cursus publicus („avalik tee“) varustati postijaamadega piki peamisi teid. Igas jaamas olid valmis värsked hobused, et tähtsa sõnumiga ratsanik saaks kiiresti liikuda Rooma ja provintside vahel. Mongolite suurkhaan Hubilai juurutas 13. sajandil sarnase süsteemi oma impeeriumis, mis ulatus Mustast merest Vaikse ookeani.

Meritsi

Antiikajast alates kasutati kirjade ja pakkide edastamiseks laevu. 19. sajandil võtsid ülesande üle aurulaevad. Paljud neist olid reisi- ja kaubalaevad, mis võtsid posti kaasa, kuna said tasuta reklaami. Linnades, kus laevad sildusid, teatasid ajalehed nende saabumisest, nii et laevaomanikud ei pidanud ise sellest teada andma. 17. sajandil algas meritsi posti­ühendus Tallinna ja Stockholmi vahel.

Jalgrattaga

1881. aastal hakkas Briti armee kasutama jalgrattakullereid ja prantslased järgisid kiiresti nende eeskuju. Prantsuse käskjalg pidi suutma 6 tunniga läbida 64 kilomeetrit ning oskama oma jalgratast parandada, kui see viletsatel teedel purunes.

Loe telegraafi eelkäijatest lähemalt jaanuarikuu Imelisest Ajaloost! 

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657