Header image
Imeline ajalugu logo

Tegelik "Nimed marmortahvlil"

Näitlejad Anti Reinthal (paremal) ja Priit Võigemast 2002. aastal mängufilmi "Nimed marmortahvlil" võtetel Lutikel.   Foto: Ove Maidla / Scanpix / Postimees
Jaga lugu:

Vabadussõja raskel algusajal kõhklesid paljud mehed, kas on mõtet minna sõtta suure Venemaa vastu. Koolipoisid olid aga säärastest kahtlustest vabad. Nad astusid Kaitseliitu ja peagi ka vabatahtlikesse väeosadesse, aidates sõjaõnne Eesti poole kasuks kallutada.

Koolipoisid osalesid juba Vabadussõja esimestes lahingutes, samuti rasketes tõrjelahingutes Viru rindel, näiteks soomusrongidel. Eriti silmapaistev oli koolipoiste roll Eesti vägede vastupealetungis 1919. aasta jaanuaris, kui nad moodustasid kandva lahingujõu mitmes väeosas, nagu Tartu vabatahtlikus pataljonis, Viljandi vabatahtlike pataljonis, Scoutspataljonis ja Kalevlaste Malevas.

Tänu kirjanik Albert Kivikase loomingule on eriti hästi tuntud Tartu vabatahtlike pataljoni võitlustee, sest Tartu kommertskooli õpilasena teenis Kivikas ise selle väeosa 2. roodus alates 11. jaanuarist. Siiski on huvitav selle pataljoni sündi ja võitlusteed jälgida ka teiste allikate vahendusel. Tänuväärse võimaluse selleks annavad 1. roodus teeninud treffneristi Jüri Ungersoni (Ungvere) ja teiste võitlejate mälestused.

Juba 1918. aasta novembris moodustati Tartu gümnaasiumides kaitseliidu salgad: Treffneri gümnaasiumi lendsalk ja kommertskooli lööksalk. Tegeldi väljaõppega ning relvade ja padruni­te hankimisega. Koolipoiste kaitseliitu astumisele avaldas suurt mõju Julius Kuperjanov, kes esines detsembri algul ühel koosolekul Treffneri gümnaasiumis.

Jüri Ungerson on oma mälestustes Kuperjanovi kõnet meenutanud. „Poisid, nüüd on saabunud see silmapilk, millest meie esivanemad sadu aastaid on unistanud ja mida oodanud. Kui meie selle nüüd maha magame, siis võib-olla tuleb jälle sadu aastaid oodata. Nüüd, kui vaenlane on tunginud meie maale, ei ole aega tühjade sõnade tegemiseks,“ oli Kuperjanov poistele rääkinud. „Teie kuulsite valitsuse esindaja kõnet: andke siis see jõud, millele valitsus võiks toetuda, ja oma eeskujuga andke rahvale tagasi usk oma jõusse. Sellepärast poisid, tegutsema, tegutsema kõhklemata!“

Need sõnad kaotasid Jüri Ungersoni ja teiste poiste igasugused kõhklused ning nad astusidki kaitseliitu.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

Kuidas kulges koolipoiste sõjatee, sellest loe lähemalt jaanuarikuu Imelisest Ajaloost.

Autor: Urmas Salo

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee