Header image
Imeline ajalugu logo
Jaga lugu:

Eestlaste relvastus muistse vabadusvõitluse ajal

Eestlaste rõngassärk oli tehtud raudtraatidest rõngastest ja koosnes u 15 000 kuni 20 000 rõngast. See oli lühikeste varrukatega ja ulatus harva allapoole põlvi.   Foto: Risto Paju

1219. aastat loetakse Tallinna esmamainimise daatumiks. Selleks ajaks oli eestlastel seljataha jäänud juba rohkem kui kümme aastat võitlust võõramaistest ristisõdijatest vallutajatega. Järgnevalt vaatlemegi lähemalt tolleaegsete Eesti sõjameeste varustust, relvastust ja taktikat, samuti eestlaste malevate iseärasusi (jättes kõrvale meresõja ja laevad).

Eestlaste vägede suuruse kohta leiame andmeid Hendriku Liivimaa kroonikast. Selle järgi oli eestlaste malevas, mis kutsuti kokku muistse vabadusvõitluse suurimaks, Madisepäeva lahinguks 1217. aasta 21. septembril, 6000 sõjameest. Tallinna all 1219. aastal toimunud lahinguks kolme päevaga kogutud rävalaste ja harjulaste väe suuruseks on hinnatud umbes 1000 sõjameest ning on arvatud, et võib-olla saadi suurte pingutustega kokku kuni 2000. Seega võib järeldada, et mõnest tuhandest mehest koosneva maleva kogumine toimus suhteliselt kiiresti.

Kui palju oli eestlaste malevates ratsa- ja jalaväge, milline oli nende väeliikide suhtarv? Kiired rüüsteretked teostati peamiselt ratsa, võideldi nii suvel kui ka vähemal määral talvel, aga mitte kevadel või hilissügisel. Tekib küsimus, kui palju oli nii jõukaid mehi, kes said endale hobust ja ratsavarustust lubada?

Võib pakkuda, et ratsameeste arv küündis ehk kuni pooleni sõdalastest suurte malevate sõjakäikude ajal. Selle kinnituseks võiks lugeda Henriku Liivimaa kroonika juttu 1211. aastal põhjaeestlaste ja saarlaste ebaõnnestunud Toreida piiramise ja lahingu järel ristisõdijate kätte sõjasaagiks jäänud 2000 hobusest – sellises suures eestlaste ühendmalevas võis ehk olla kõige rohkem umbes 5000 sõjameest. Samas tundub see olevat kroonikul sõjasaagiks saadud hobuste lemmikarv – ka Madisepäeva lahingu sõjasaagina mainitakse 2000 hobust.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

Loe veebruari Imelisest Ajaloost lähemalt, milline oli eestlaste relvastus muistse vabadusvõitluse ajal.

 

Autor: Ando Pajus, Tallinna linnamuuseum

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee