Sõjasaak kehutas soomlasi lahingusse

URMAS SALO

08. veebruar 2019, 15:50
Vabadussõjas osales umbes 3500 Soome vabatahtlikku. Fotol rügemendi Põhja Pojad liikmed.

1919. aasta veebruari üks silmapaistvamaid sõjalisi operatsioone oli Alûksne (saksapäraselt Marienburg) vallutamine Soome vabatahtlike ehk Põhja Poegade rügemendi poolt. Seda sõjaretke on peetud soomlaste saagiretkeks ning seetõttu on kasulik selgitada selle sõjalist mõju.

Ehkki suurem osa Eestit oli 1919. aasta jaanuaris punaväest vabastatud, jätkusid veebruaris võitlused Eesti lõunapiiri äärsete alade pärast Võrumaal ja Valgamaal, samuti Setumaa pärast. Punaarmee asus Misso all juba 7. veebruari paiku vasturünnakule ning punaste eesmärk oli eelkõige Riia–Pihkva kivitee hoidmine oma kontrolli all.

Soomlased said pealetungil osaleda üksnes soomlaste Põhja Poegade rügemendi eestlasest formeerija Hans Kalmu nõudmise peale, Wetzer kavatses nad algul jätta reservina Valka. Wetzeri käsu kohaselt oli Põhja Poegade I pataljoni ja suurtükipataljoni ülesanne liikuda kahe kitsarööpmelise soomusrongi toetusel Valga–Alûksne raudtee ja maantee poole, vallutada Hopa (Ape) raudteejaam ning võtta oma valve alla teed Koikkülast (Adselist) kuni Uue-Laitsnani.

Tallinna kaitsepataljon pidi tungima Võrumaal edasi Läti piirile Riia–Pihkva kivitee poole ja hõivama Laura – Vana-Laitsna – Oppekalni (Apekalnsi) rajooni. Alûksne alevikku pidi ründama ainult Eesti ratsaväe eskadron, et segadust tekitada ning raudtee läbi lõigata, kergendades nii soomlaste edasitungi.

Loe soomlaste sõjakäigust Lätimaale lähemalt veebruarikuu Imelisest Ajaloost!

 

Vaata kõiki uudiseid

Toetajad:

Telli ajakiri

Telli National Geographic
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri.
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.
Hind: e-arve püsimaksega 6,95 €, 1 aastaks 79 €
Telli Ajakiri