Header image
Imeline ajalugu logo

Vabadussõja ohvriterohked märtsilahingud

Laiarööpmelise soomusrongi nr 5 laevakahur tulistamas Piusa jaama lähedalt punaväe positsioone Orava all.  Foto: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv
Jaga lugu:

Eesti Vabadussõja üks kõige ohvrirohkemaid kuid oli 1919. aasta märts, mil Lõunarindel löödi raskeid lahinguid idast ja lõunast pealetungiva punaväega. Märtsis kaotas rahvavägi 281 meest langenute ja haavadesse surnutena.

Suurtest kaotustest hoolimata on Vabadussõja märtsilahinguid võrreldes sõja esimeste kuudega vähem uuritud. Seda näitab ilmekalt ka 1937. aastal ilmunud Vabadussõja ajaloo I köide, milles pole mitut ohvriterohket lahingut isegi mainitud. Märtsilahingud on huvitavad ka selle poolest, et Eesti rahvaarmee korrigeeris nende käigus oma võitlustaktikat, et tulla raskel kuppelmaastikul paremini toime ülekaaluka pealetungiva vastasega.

Punaarmee 10. diviisi väeosad olid märtsi alguses haaranud Pihkva rindelõigus initsiatiivi. 10. märtsil langes Vastseliina, 11. märtsil Petseri ning 12. märtsil Petseri jaam. Orava mõisa ümbrus kui hea looduslik kaitsepositsioon sai korduvalt võitluste tallermaaks.

Samal ajal tungisid punaväeosad ka korduvalt üle Lämmijärve ja hõivasid Peipsi rannakaitsepataljonilt Võõpsu, 15. märtsil korraks ka Räpina, Raigla ja 18. märtsil Veriora. 7. jalaväepolk taganes lõuna pool Orava piirkonnast. 14. märtsil võttis soomusrongi nr 2 dessant küll Orava mõisa tagasi, ent jõudu seda hoida ei olnud ning 17. märtsil jäeti mõis ja küla maha.

Punaväel oli Orava piirkonnas ülekaal, sest Eesti 7. polgul oli rivis ainult 25 ohvitseri ja 220 sõdurit. Neli kuud rindel olnud kehvalt varustatud meeste võitlustahe oli nõrgenenud juba üsna napiks. Polgu uueks ülemaks sai 18. märtsil senine 2. polgu I pataljoni ülem kapten Johannes Anderson.

Eesti 2. diviis asus 19. märtsil Petseri poole vasturünnakule. 16. märtsil olid Tallinnast teele asunud laiarööpmeline soomusrong nr 5 ja hiljuti merejõudude juhataja Johan Pitka formeeritud meremeeste koondüksus (meremeestest dessantroodud laevadelt ja Meredessantpataljoni kaks roodu, kokku 290 võitlejat 30 kuulipildujaga). Üksusega kaasa sõitnud Pitka lootis, et karastunud meremehed suudavad halvenenud rinde­olukorda muuta.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses. Hind: e-arve püsimaksega 6,95 € kuus, aastaks 79 €

Pitka liitis Meredessantpataljoni 1. ja 2. roodule (105 meest) sõjalaevade Lennuk, Wambola, Lembit, Kalev ja Olev meeskonnast formeeritud dessantroodud, 185 meest. Pealetungi käigus lisandus Peipsi laevastiku 30meheline rood.

Koondüksuse ülemaks määrati Meredessantpataljoni ülem leitnant Peeter Kask. Soomusrongi nr 5 koosseisus oli platvormi peale pandud Lembitult võetud 120 mm laevakahur.

Piusa jaama juurde jõudnud meremeeste ja Meredessantpataljoni koondüksus saadeti 19. märtsi varahommikul kell 5 koos soomusrongide nr 1 ja 2 dessandiga hõivama Orava mõisat ja ümbruskonna külasid ehk nn Orava liini. Et vaenlast mitte alarmeerida, alustati pealetungi suurtükitule ette­valmistuseta, kuid 18 külmakraadi ning selge ilma tõttu avastasid punased peagi sügavas lumes edasi rühkivad võitlejad, avades kella 7 paiku ägeda tule. Seepeale asusid ründajaid suurtükitulega toetama soomusrongid, sh Lembitult võetud 120 mm merekahur.

Soomusronglased läksid otse ja meremehed ründasid tiivalt. Meremehed sõdisid maismaal siiski kehvasti, punaste tule all tekkis segadus ning osa taandus rongile. Orava liini külad ja mõis õnnestus suurtest kaotustest hoolimata hõivata. Orava küla jäi siiski vallutamata ja hiljem jäeti ka mõis maha. Järgmisel päeval vallutati need uuesti.

Lahingus hukkus või suri peagi haavadesse 23 meest, lisaks oli üle 30 haavatu ja rohkelt külmetanuid. Meremeestel ja Meredessantpataljonil oli 13 hukkunut või hiljem haavadesse surnut ning 22 haavatut. Lennukilt hukkus leitnant Krasnevits ning lipnik J. Jansen Wambolalt sai rindu raskesti haavata. Soomusrongilt nr 1 hukkusid üks allohvitser, kapral ja sõdur, soomusrongilt nr 2 langes 6 sõdurit, sh kaks vabatahtlikku koolipoissi. Langes ka üks kuperjanovlane. Külm ilm ja soojade riiete puudus halvendasid haavatute olukorda.

Pealetungil hukkunute seas oli ka soomusrongi nr 1 noor sangar, 17aastane kapral Mihkel Aren, kes oli silma paistnud Äksi hõivamisel 13. jaanuaril. Vaenlase kuulipildujatule alla jäänud Areni surnukeha said kaaslased kätte alles paar päeva hiljem; ta oli külmunud jäässe, rinnas seitse kuulihaava.

Punastel sai surma 62 sõdurit. Liinil olid kaitsel olnud Petrogradi töölispolgu ja 85. kütiplgu roodud.

Vabadussõja märtsilahingutest Võrumaal loe lähemalt märtsi Imelisest Ajaloost!

Autor: Urmas Salo

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee