Header image
Imeline ajalugu logo

Kunstitempel Taani kuninga aias

Neitsitorni elanik kunstnik ja arhitekt Karl Burman seenior oma töölaua taga.  Foto: Erakogu
Jaga lugu:

Taani kuninga aia piirkond oli ligemale sajandi jooksul Tallinnas üks kunstnike meeliselupaiku.

Kõige esimene teadaolev taies, mis loodud Tallinnas Taani kuninaga aiana tuntud alal, on maineka kunstniku Johannes Hau ilmselt Tallitornis tehtud linnavaade. Töö kingiti koos teiste Hau linnavaadetega mapis tsaar Nikolaile I-le 1827. aastal.

Haiguste küüsis vaevelnud Winkleri varajase surma järel asus tema ateljeesse Paul Raud. Tema tundis Winklerit nii loominguliselt kui ka isiklikult. Neil oli ka üks ühine metseen: paruness Natalie von Üksküll, kelle raha eest kunstnikud reisisid Euroopas.

Paul Raud teenis tollal hästi baltisaksa klientidele portreede maalimisega, kuid pärast maailmasõda see ringkond suuresti kadus. Raud tegi kuni surmani palju pedagoogitööd.

Pauli vanem kaksikvend Kristjan Raud, kes kujunes esimese vabariigi ajal tõeliseks kunstitäheks, tuli venna juurde elama 1914. aastal. Ta leidis omale seal uue kodu ja kuus aastat hiljem ka pere.

Paul Raual oli ka servituut Neitsitorni tiival asunud aiamaja üürimiseks. Seal ööbis näiteks sõber kunstnik Nikolai Triik Tartust, kes on maalinud kauni vaate aiast linnale. Üksinda elanud Paul Rauale pakkus seltsi ja abistas kodutöödes siinsete elanike majaabilisena teeninud Leena Suuster, kes on ka kunstniku maali „Kassari neiu“ modell. Neil oli ka ühine laps – poeg, keda perekond küll omaks ei võtnud. Paul Raud suri oma koduõuel, Lühikese jala väravas kokku varisedes 22. novembril 1931.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu alguses.

Kui kinnistu oli Eesti Vabariigi ajal von Bockide valduses, kadusid aiast ja seal olnud majadest ka kunstnikud, ilmsesti leidmata sealt enam senist rahu, vaikust ja privaatsust. Kui Bockid Teise maailmasõja eelõhtul ümberasujatena Eestist lahkusid, naasis kunstirahvas taas piirkonda. Teiste seas on Neitsitorni majas ja ümbruskonnas elanud ja tegutsenud kunstnikud-pallaslased August Vomm ja tema naine, sõja lõpus Eestist lahkunud Benita, Valdemar Väli, Paul Viidalepp, Henrik Olvi ja Märt Laarman. Aastail 1941–1942 üürisid Neitsitorni maja teise korruse korterit kuulus dirigent Raimund Kull ja ta veel laiema kuulsusega elukaaslane, eesti üks tuntuim teatrinäitleja Liina Reiman, kes olid varem elanud Burmani majas Raua ja Kreutzwaldi tänava nurgal.

Pärast sõda, 1945. aastast kuni surmani 1965. aastal, elas maja teisel korrusel eesti esimene kutseline arhitekt ja akvarellist Karl Burman seenior oma perega. Pojast, Karl Burman juuniorist, sirgus edukas maalija. Burmanite Neitsitorni teise korruse korteri aknast nägi kenasti ka vene Nevski katedraali. Kui Varssavis likvideerisid poolakad samalaadse 20. sajandi algul püstitatud tsarismi ja venestamise sümboli, siis siin sooviti Karl Burmani ideelahenduste järgi katedraal ümber ehitada Iseseisvuse Panteoniks. Nagu mitu teist linnaruumi ümberkujunduse ideed, mille kallal Burman töötas, jäi ka see ellu viimata.

Loe Taani kuninga aia ajaloost lähemalt Imelise Ajaloo aprillinumbrist!

 

Autor: Tõnu Pedaru

Jaga lugu:
Seotud lood
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)register@imelineajalugu.ee
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044rain.vaat@aripaev.ee
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250alo.lohmus@aripaev.ee
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044kairi.kalmann@aripaev.ee
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044piret.pihlak@aripaev.ee
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657robin.tiits@aripaev.ee