Maailma kalleim pidu

1971. aastal tähistas Iraani šahh oma riigi 2500. aastapäeva ajaloolistes mõõtmetes peoga. Ta kutsus 600 külalist, lasi rajada maantee ja ehitada peo pidamiseks linna. Need hiiglaslikud kulutused läksid talle aga maksma trooni.

Iraani šahh Muhammad Reza Pahlavi alustas oma riigi 2500. aastapäeva tähistamise kavandamist juba 1970. aastal. Tema kauged eelkäijad kuningas Kyros II, Dareios I ja Xerxes I olid tugevad valitsejad. Nüüd soovis šahh Vana-Pärsia tähetolmuga värskendada omaenda imagot.

Ekstravagantse peoga saanuks ta maa­ilmale näidata, et Iraan ei seostu üksnes muinasaegse võimsa Pärsiaga, vaid on riik, kus elab tänapäevane moodne rahvas, kes kasutab kõrgtehnoloogiat ja kannab teksapükse. Kogu maailma kuningate ja presidentide võõrustamine pidi parandama ka tema ebakindlalt püsiva valitsuse legitiimsust.

Šahh otsustas, et piduliku sündmuse tähistamine toimub kuningas Kyros II kroonimise päeval, s.o 1971. aasta oktoobri keskel, kuigi osa ajaloolasi viitas, et riigi sünnipäevaks valitud aeg on umbes 30 aasta võrra ekslik. Šahh valis peopidamise kohaks Persepolise – Vana-Pärsia muistse pealinna varemed –, mis sobivat kulissideks „kõige imelisemale peole, mida maailm eales näinud on“. Pärsia lahest põhjas umbes 300 kilomeetri kaugusel kõrbemaastikul paiknevas Persepolises oli valitsenud mitu Vana-Pärsia kuningat, ent 1970. aastaks olid linnast järel üksnes varemed, mida asustasid maod ja skorpionid.

Šahhi arvates sai selle probleemi Iraani kasvavast naftatööstusest tuleva rahaga hõlpsasti lahendada. Šahh kavatses rajada Persepolise juurde ajutise telklinnaku, mille väljanägemine pidi meenutama „Tuhande ja ühe öö“ muinasjutte. Peale selle tuli rajada ka laiad bulvarid, purskkaevud ning puudega ja vidistavate lindude ja värvikirevate lillepeenardega rohealad.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Kolmepäevase peo külaliste nimekiri kujunes pikaks ja erakordseks. Šahhi õukond saatis kutsed välja kõikidesse maailma nurkadesse: kuningatele ja kuningannadele, printsidele ja printsessidele, nii kapitalistlike riikide presidentidele ja peaministritele kui ka kommunistlike riikide juhtidele.

Paljude iraanlaste silmis oli šahh ebapopulaarne, sest ta üritas kiirustades muuta oma riiki läänelikuks ning leidis, et religioon takistas tema rahva arenemist. Ajapikku hakkasid välja tulema kavandatud ekstravagantse peo priiskavad detailid ning pahameel tema valitsuse üle üha kasvas.

Kuidas pidu lõppes, sellest loe lähemalt septembrikuu Imelisest Ajaloost.

Iraani šahh ja šahhinna 1972. aastal Eesti Riiklikus Vabaõhumuuseumis Rocca al Mares. Esieras ka ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Artur Vader.   Foto: Pavel Kuznetsov / Rahvusarhiivi Filmiarhiiv
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657