Miks Eesti ei hakanud Nõukogude Liidule vastu?

Septembris 80 aastat tagasi algas Teine maailmasõda ning Nõukogude Liit surus Eestile ja teistele Balti riikidele peale baaside lepingud. Need tõid kaasa riikide okupeerimise järgmisel suvel. Kas Eestil olnuks võimalus vastu hakata?

Juba 1939. aasta augusti lõpus tugevdati valvet ja vaatlusi Eesti piiridel ja sisemaal. Kui 1. septembril puhkes Saksamaa ja Poola vahel sõda, kuulutas Eesti valitsus välja neutraliteedi. 2. septembril arutas valitsus mobilisatsiooni korraldamist, kuid seda ei peetud vajalikuks. Ei tahetud provotseerida Nõukogude Liitu, pealegi oleks mobilisatsioon tekitanud ka paanikat ja suuri kulusid. Siiski võinuks reservlaste õppustele kutsumisega tugevdada piirikattevägesid, nagu tegid Läti ja Leedu. 7. septembril saadeti kindral Johan Laidoneri korraldusel Tallinnast Saaremaale garnisoniks 50meheline komando.

Pärast Poola allveelaeva Orzeł põgenemist ööl vastu 18. septembrit Tallinna sadamast hakkasid Soome ja Riia lahte saadetud Nõukogude sõjalaevad ja -lennukid alates 19. septembrist segama Eesti mereühendust välismaailmaga. Vastuseks viidi Eesti Merelaevastiku divisjoni laevad 19. septembril lahinguvalmidusse. 20.–22. septembril asuti tugevdama õhukaitset ja tankitõrjet ning suurtükiväegruppidele saadeti laiali kevadel Eestisse korrastamiseks toodud 114millimeetrised haubitsad. Naissaare komandantuuris kordamisõppustel olnud reservlased kasutati ära ka merekindluste teiste patareide tugevdamiseks.

24. septembril esitati Eesti välisministrile Karl Selterile Moskvas nõue lubada Eestisse Nõukogude sõjaväebaasid. Nõukogude Liit oli koondanud Eesti ja Läti piiri taha ülekaalukad jõud ja ähvardas sõjaga, kui Eesti ei sõlmi vastastikuse abistamise lepingut. Samal päeval ilmusid Eesti õhuruumi Nõukogude Liidu merelennuväe luurelennukid.

Pärast Nõukogude Liidu nõudmiste teatavaks­saamist 25. septembril andis sõjavägede ülemjuhataja kindral Laidoner väeosadele korralduse lõpetada väli­õppused ja koonduda oma alalistesse asukohtadesse. Katteväeosad said käsu olla valmis kattekava teostamiseks ning kaadriväeosad pidid valmistuma mobilisatsiooniks.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Loe ärevatest septembrisündmustest lähemalt septembrikuu Imelisest Ajaloost!

Sõjaväe Õppeasutiste Sõjakooli jalaväe ohvitseride klassi lipnikud marssimas 1938. aastal Jägala laagrisse.  Foto: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657