Maareform täitis talurahva ammuse unistuse

Talurahvas on aastasadu rüganud mõisa põllul, ent igatsenud alati oma maa järele. Kui sünnib Eesti riik, pole seega põletavamat küsimust kui inimeste maanälja kustutamine. Täpselt sada aastat tagasi oktoobris jõustuski seadus, mis innustas mehi Vabadussõtta minema ning täitis lõpuks kümnete tuhandete talupoegade unistuse saada endale oma talukoht.

Juba 1918. aasta sügistalvel, mil Saksa väed Eesti aladelt taganesid ning algas Vabadussõda, astus Maapäev esimesed sammud maareformi elluviimiseks. Ühest küljest mõisteti reformi pakilisust, aga midagi oli vaja ette võtta ka selleks, et päästa peremeheta jäänud mõisad rüüstamisest. Maanõukogu määrustega läksid mõisad koos maa ja metsaga vallanõukogude kontrolli alla. Reaalselt võeti seeläbi riigi hoole alla umbes viiendik mõisatest.

Järgmisel kevadel valitud Asutavale Kogule oli juba selge, et põhiseaduse kõrval tuleb kiirelt koostada ka maaseadus. See oli olnud valmiskampaaniaaegne põhiteema ja määranud suuresti ära ka valimistulemused – võitjaks osutusid sotsiaaldemokraadid ja teise koha sai Tööerakond. Nemad pooldasid äärmuslikumat maareformi kui valimistel kolmandaks ja neljandaks jäänud Jaan Tõnissoni Rahva­erakond ja Konstantin Pätsi Maaliit.

Põhiküsimus, milles erakondade seisukohad lahknesid, oli see, kui suures osas mõisamaad võõrandada. Vasakpoolsed erakonnad eelistasid kogu maa korraga võõrandamist, ent Tõnisson ja Päts soovisid mõisate võõrandamist järk-järgult, jättes seejuures mõisasüdamed omanikele alles. Nende meelest tuli võõrandamise eest maksta ka hüvitist.

Detaile, mille üle vaielda, oli veel: kas maad võõrandada ka talupoegadest maaomanikelt, kui suurte kruntidena maa ümber jagada, mida jätta riigile, kellel on õigus maad saada, kas maa müüakse või renditakse välja või hakatakse seda pidama ühismajanditena, jne.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Asutava Kogu protokollidest võib lugeda, kuidas poliitikud kirglikult oma seisukohti kaitsesid. Ette loeti isegi üks Vabadussõjast saabunud kiri, mille autor lubas, et kui maaseadus ei ole vabadus­sõdalaste teenetele vastav, tulevad nad sõja lõpul koju ja pühivad poliitikuid „elunäitelavalt kui udusulgi“ ning teevad „omale ise maaseaduse, mis alamaid kihte rahustab“.

Loe Eesti Vabariigi maareformist lähemalt oktoobrikuu Imelisest Ajaloost!

Asunik Juhan Tõnise poeg Adamson perega 1919. aastal rukist lõikamas.   Foto: Eesti Rahva Muuseum
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657