Elu Hundikoopas murdis Hitleri

Soisesse ja sääskedest kihavasse metsa rajasid sakslased 1940. aastal füüreri salajase peakorteri Hundikoopa. Seal veetis Hitler Teise maailmasõja ajal üle 800 päeva, hoides oma kindraleid lühikese lõa otsas ja juhtides isiklikult pealetungi Nõukogude Liidu vastu. Elu Hundikoopas mõjus Hitlerile aga rängalt ning peagi hakkas ta vaenlasi nägema kõikjal.

Kindralfeldmarssal Wilhelm Keitel oli 1944. aasta juulis teel Saksamaa kõige idapoolsemasse nurka. Nagu alati, kui see Hitleri lähim sõjaline nõuandja Hundikoopasse lendas, vaatas ta lennukiaknast välja ja lasi pilgul libiseda üle all paistva maapinna.

Temast allpool laius metsavaip nii kaugele, kui silm ulatus. Feldmarssal ei nautinud aga sugugi puutumatu looduse vaadet. Selle asemel lõi ta aega surnuks, püüdes leida Hitleri punkrit.

Erinevalt vaenlase luurelennukite meeskondadest teadis kindralfeldmarssal, kuhu vaadata: Hundikoobas asus Ida-Preisimaa Rastenburgi linnast 8 kilomeetrit idas metsa sees.

Tohutuid betoonpunkreid, teid ja rongiperrooni on tavaliselt raske peita, ometi ei silmanud Keitel Hitleri peakorterit õhust ka seekord.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Kusagil kindralfeldmarssali lennuki all uitas rahutult oma Hundikoopas ringi Hitler, samal ajal kui suvekuumus, sääsed ja ebaõnn lämmatasid aeglaselt füüreri elusädet. Rohkem kui 800 Hundikoopas veedetud päevaga moondus Natsi-Saksamaa juht karismaatilisest ja inspireerivast liidrist murtud ja ilma illusioonideta hullumeelseks.

Sõja algusest saadik oli Adolf Hitleri usaldamatus Saksa armee kindralite vastu nii sügav, et ta otsustas oma sõjaväge isiklikult juhtida. Selleks pidi ta viibima rinde läheduses. Pärast Prantsusmaa vallutamist andis füürer korralduse ehitada Ida-Preisimaale ajakohane peakorter, et ta saaks sealt juhtida sissetungi Nõukogude Liitu. Sissetungi kavandati välksõjana, mis sai tingliku nime Barbarossa plaan.

Uus peakorter pidi olema Hitleri suurim ning selle kavandamise ülesanne anti Fritz Todtile, insenerile, kes 1930. aastail oli rajanud Saksamaa maanteevõrgustiku. Ida-Preisimaal mitu kuud õiget kohta otsinud Todt soovitas lõpuks rajada peakorter Rastenburgi (tänapäeval Kętrzyn Ida-Poolas) linnast itta jäävasse kohta. Masuuria metsade puukroonide alla saanuks peita üsna suure laagri ning see olnuks hõlpsasti kaitstav maavägede rünnaku eest. Piirkonna arvukad järved ja sood koos tiheda metsaga blokeerinuks soomukite edasiliikumise. Hitler kiitis ettepaneku heaks ja ehitustööd algasid 1940. aasta lõpus.

Ettevõtmise salastatus oli niivõrd suur, et ainult Hitleri siseringile avaldati, milleks laagrit kasutama hakatakse. Ehitustöölised tundsid seda kohta tahtlikult eksitavate nimedega Anlage Nord (ehitus Nord) ja Chemische Werke Askania (keemiavabrik Askania). Ehitus edenes kiiresti. Kirkade ja labidatega oli hõivatud 5000 töölist, kellest paljud olid natside koonduslaagrite vangid. Töölised rajasid märja metsa sisse esmalt teedevõrgu, seejärel hakkasid nad püstitama massiivseid betoonpunkreid ja arvukaid väiksemaid hooneid. Varjendid, koosoleku- ja eluruumid ehitati maapinnale, sest sügavusse sukeldumiseks oli aluspinnas liiga märg.

Objekti kiire lõpetamise nimel jätkus töö isegi öösiti, mil metsa valgustati prožektoritega. Peagi võtsidki ligi 100 hoonet kuju. Täis ehitati peaaegu 22 jalgpalliväljaku suurune ala, mis piirati okastraadiga.

Pärast seitsme kuu pikkust intensiivset ehitustegevust saabusid inseneriväed maskeerimisvõrku paigaldama ja betoonhooneid värvima, et kõik metsaga ühte sulaks. Füüreri ülisalajase laagri ehitamine lõpetati ajaks, mil pidi algama sõjakäik Nõukogude Liidu vastu.

Loe Hitleri elust Hundikoopas lähemalt novembrikuu Imelisest Ajaloost!

Hitler oma peakorteris mõni päev enne 1944. aasta 20. juuni atentaati.   Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657