Merineitsid olid sügaviku kaunid tapjad

Merineitsid ehk näkineiud olid müütilised iludused, kes meelitasid pahaaimamatud meremehed oma võrgutava pilgu ja lummava lauluga veesurma. Meremeeste õnneks muutusid merineitsid pikapeale leebemaks.

Meresõitja Christoph Kolumbus oli 9. jaanuaril 1493 teel koju Euroopasse. Mõni kuu enne seda oli itaallane avastanud Uue Maailma ning tol päeval seisis ta oma laeva Santa Maria tekil. Äkki nägi ta kolme merineitsit Kariibi merest välja hüppamas.

Jahmununa märkis ta logiraamatusse: „Kolm naisekuju tõusid merest kõrgele, kuid need ei olnud nii ilusad, nagu neid tavaliselt kujutatakse.“ Kolumbus oli kahtlemata juba enne oma retke näinud näkineiusid maalidel ja kuulnud lugusid neist kütkestavatest olenditest, kuid ainult vähesed inimesed olid neid oma silmaga näinud. Sellest hoolimata uskusid meremehed nii 15. sajandil kui ka pikka aega hiljemgi raudkindlalt, et näkineiud on olemas. Esimene teadaolev kirjeldus näkineidu meenutavatest olenditest pärineb suurest kreeka kangelaseeposest „Odüsseia“, mis kirjutati oletatavasti millalgi enne aastat 700 eKr.

Poeem sisaldab legendi, kuidas sireenid meelitasid kangelase Odysseuse koos tema meeskonnaga peaaegu uppumissurma. Jumalikult ilusatel sireenidel oli naisenägu ja linnu keha ning oma vastupandamatult kauni lauluga püüdsid neiud meelitada meremehi üle parda hüppama.

Meeskond oli peaaegu valmis surma viskuma, kuid jäi ellu, kuna tark Odysseus käskis neil kõrvad mesilasvahaga täita ja teda ennast masti külge siduda.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Umbes 800 aastat hiljem väitis Rooma teadlane ja kirjanik Plinius vanem kindlalt, et merineitsid on olemas. Ta kirjutas teoses „Naturalis historia“ („Looduslugu“), et neid olendeid on mitmel korral nähtud Rooma impeeriumi rannikutel, samuti on nende surnukehasid randadele uhutud. Plinius kirjeldas olendeid kui „rõskeid ja soomustega kõikjal“ ehk seega kala, mitte linnu kehaga.

Loe Imelise Ajaloo novembrinumbrist, kuidas võis legend merineitsitest alguse saada.

19. sajandi kunstnikud armastasid maalida merineitsisid ja näkineide. Motiiv andis neile võimaluse kujutada võrgutavaid alasti naisi.  Foto: Elisabeth Jerichau Baumann / Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657