Ristisõda süütas juudiviha

Euroopa ristisõdijad ei pööranud relvi ainult moslemite vastu Lähis-Idas. Kesk-Euroo­pas viskusid kristlased jõhkralt juutide kallale, kiusates neid nii ulatuslikult taga, et juudi kogukonnad juuriti paljudes kohtades täielikult välja.

Saksamaa Reinimaa juudi kogukond sai 1096. aasta alguses kuulda ärevaid uudiseid. Kirjadest ja rändurite juttudest ilmnes, et Prantsuse kristlased kavandavad sõjakäiku moslemite välja ajamiseks Jeruusalemmast ja pühalt maalt. Sealse rahva oli sütitanud suur viha ja seda mitte ainult moslemite, vaid kõigi teiseusuliste vastu. Prantsusmaa Roueni linna juudid olid juba selle tagajärgi tunda saanud: üks kristlaste rühm ajas nad kirikusse, kus juudid seati valiku ette, kas lasta end ristida või maha nottida. Prantsuse usukaaslased soovitasid Saksa juutidel end targu valmis panna – koledused olid nende poole teel.

Kohkununa pühendusid paljud juudikogukonnad palvetamisele ja paastule. Saksa juutidel jäi üle ainult loota, nagu kirjutatakse peaaegu samast ajast pärit „Jutustuses vanadest vaenamistest“, mille on heebrea keeles kirja pannud anonüümne autor.

„Me oleme teinud, mida suutsime. Säästku Jumal teid ja meid,“ kirjutasid Saksa juudid oma Prantsuse sõpradele.

Tagakiusamine polnud 11. sajandi lõpu Euroopa juutidele midagi uut. Massiline ümberasustamine ja pealesunnitud usuvahetus olid olnud nende igapäevaelu osaks juba 7. sajandil ja sestsaadik oli väiksemaid ja suuremaid juutide tagakiusamise laineid ette tulnud igal sajandil. Kirde-Prantsusmaal Metzi linnas katkesid muidu sõbralikud suhted juutide ja kristlaste vahel 888. aastal kirikliku korraldusega, millega keelati kahel elanikkonna rühmal üheskoos söömine ja omavaheline abiellumine. Saksa linnas Trieris käskis peapiiskop juutidel 1066. aastal enne paasapühi usku vahetada. Seda nõuet ei viidud kunagi ellu, kuna piiskop mõrvati.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Varased pogrommid olid ulatuse ja kestuse poolest siiski piiratud. Enamasti hääbus vihkamine kiiresti ning kristlased ja juudid taastasid rahumeelsed suhted.

Ristisõdalased jälitasid juute aga tunduvalt julmemini. Mehed, naised ja lapsed ristiti sunniviisil või raiuti neil pead maha, torgati surnuks või põletati elusalt. Tuhanded kaotasid elu vihalaines, mida võiks nimetada ajaloo esimeseks holokaustiks.

Kui paavst Urbanus II kutsus 1095. aasta novembris üles relvastatud palverännakule moslemite vastu, avas ta vihkamise väravad. Paavsti üleskutse õigustas paljude eurooplaste silmis iga tegu, mis oli suunatud nende vastu, keda kirik nimetas uskmatuteks, olgu see nii julm kui tahes. Ajal, mil religioon dikteeris selle, kuidas inimesed tajusid iseennast ja oma rolli maailmas, avaldas paavsti üleskutse tappa kristluse vaenlased suurt mõju. Miski ei saanud olla tähtsam kui õige kristliku õpetuse kaitsmine – ja isiklikust vaatevinklist vaadatuna olenes sellest ju ka iga inimese hinge­õnnistus ning tulevane igavene elu taevariigis.

Paavsti kõnedest võis aru saada nii, et ainult kristlasi sai pidada õigeteks inimesteks. Paavst nimetas moslemeid otsesõnu „jumalale võõraks tõuks“ ja „paheliseks rassiks“. Jeesuse tegelik sõnum kõigi inimeste, eriti aga vaenlaste armastamise vajadusest unustati. Teiseusulisi ei võinud nimetada „ligimeseks“ ja vihkamine sai vabalt vohada.

Kui moslemid olid tunnistatud koletisteks, siis polnud enam pikk maa ka juutide arvamiseni uskmatute kilda, keda võis puhta südametunnistusega mõrvata. Antisemitism oli Euroopas pikka aega õilmitsenud ja paljude kristlaste silmis olid juudid vähemasti niisama jumalakartmatud nagu moslemid. Lõppude lõpuks olid nad salanud Jeesuse, kui too elus oli, ja levinud oli uskumus, et juudid olid süüdi Jeesuse ristisurmas.

Loe juudiviha juurtest lähemalt novembri Imelisest Ajaloost!

Üks tolle aja mõjukaimaid jutlustajaid oli Prantsuse kerjusmunk Amiensi Peeter ehk Peeter Eremiit (Pierre l’Ermite), keda allikad kirjeldavad erakliku ja erilisena. Temast kujunes rahva ristiretke vaimne juht.   Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657