Viikingid said keisri juures tööd

Karmid viikingid moodustasid sajandeid Bütsantsi keisri ihukaitse. Oma pikavarreliste kirvestega kaitsesid nad teda vandenõulaste eest ja surmasid riigi vaenlasi lahinguväljal. Tänutäheks teenistuse eest nautisid nad Konstantinoopoli suurlinnaelu ja rikkusi.

Oli 989. aasta 13. aprilli aovalguse aeg, kui keiser Basileios II andis sõjaväele käsu liikuma hakata. Bütsantsi riigi valitseja oli ööpimeduse varjus saatnud sõjaväe oma pealinnast Konstantinoopolist (tänapäeva İstanbul) üle Bosporuse väina ja lasknud sel randuda Väike-Aasia rannikul. Öise ülesõidu eesmärk oli üllatada Basileios II vaenlast, mässujuhti Bardas Phokast. Nädalaid oli Bardas Phokas piiranud sadamalinna Abydost Väike-Aasia läänerannikul, kuid nüüd kavatses keiser selle olukorra üllatusrünnakuga lõpetada.

Keisri sõjaväes oli teiste seas 6000 viikingi palgasõdurit, kes kõik olid tuliselt valmis võitlusse astuma. Kui keisri mehed hommikul vaenlasele lähenesid, tormasid just põhjamaa sõdalased röökides kõige ees, tõstetud kirved käes.

Rünnaku lärm alarmeeris sõdureid vaenlase laagris ning ehmunud Bardas Phokas suunas oma väed ründavate viikingite vastu. Äkki aga kukkus mässujuht oma hobuselt, surres südameataki kätte. Peaaegu samal ajal ründasid viikingid. Varsti löödi mässuliste vägi põgenema ja viikingid tormasid nagu verejanulised koerad Phokase väe riismeid jälitama, üritades põgenevaid sõdureid surnuks raiuda.

Varjaagideks nimetatud Skandinaavia palgasõdurite abiga õnnestus keiser Basileios II-l Phokase mäss maha suruda. Tänutäheks moodustas keiser Konstantinoopolis (skandinaavlased nimetasid seda Miklagardiks) varjaagidest oma ihukaitseüksuse. Viikingite kokkupuude Bosporuse väina kaldal säranud lõunamaise suurlinnaga algas aga juba palju varem.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Loe viikingite kontaktidest Bütsantsiga lähemalt novembrikuu Imelisest Ajaloost!

Kui üks Anatoolia naine 1034. aastal varjaagi surnuks torkas pärast seda, kui too oli püüdnud teda vägistada, keeldusid mehe kaaslased teda kombekohaselt matmast. Selle asemel andsid nad solvatud naisele hüvituseks oma surnud kaaslase vara.  Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657