Kommunistide võitlus jõulude vastu

Kuigi nõukogude ajal ei keelanud jõulude tähistamist ükski seadus, oli jõulude kaotamine osaks kommunistide kirikuvastasest võitlusest. Jõulupühad muudeti tööpäevadeks ning nende tähistamist saatsid kriitika ja karistusedki.

Ateistliku kasvatustöö tegijatele tulid appi raamatud, mis õpetasid argumenteerima, miks pole usupühi enam tähistada vaja.

Eesti aktiivsemaid ateismi eestkõnelejaid oli Kuulo Vimmsaare. 1980. aastal välja antud raamatus „Usupühad ja ateistlik selgitustöö“ kirjutas ta, et usupühad, nagu jõulud, märkisid „kaugetel aegadel, mil inimeste töö ja elu suurel määral sõltus loodusest ning silmaringki kippus nüüdsega võrreldes üpris kitsaks jääma“ tähtsate tööde algust ja lõppu. Kuna tänapäeva töö ja elurütm pole enam nii tugevasti seotud aastaaegade vahetusega, siis pole ka enam alust talvist pööripäeva tähistada ja „pööripäevaga seotud muistsete rahvatavandite taaselustamine oleks seega kunstlik“.

Liiatigi „on juba olemas tänapäeva elu- ja ajarütmile vastavad talvepühad – näärid (uus aasta)“. Pealegi oleks autori sõnul ebaõiglane, et need NSV Liidu rahvad, kes jõule tähistavad, saaksid rohkem puhkepäevi.

Seejärel kritiseerib Vimmsaare vanemaid inimesi, keda nooruses on rõõmustanud jõulud ja kes ka oma järglastele niimoodi rõõmu valmistada tahavad. Tegelikult tegevat nad hoopis halba. „Lapsed ei saa aru, miks kodus on jõulud ja lasteaias-koolis nääripidu [---]

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Veidi suuremad häbenevad koduseid jõulukombeid, hakkavad neid koolikaaslaste eest varjama. Soovitud rõõmu asemel on tulemuseks seesmine rahutus,“ väidab Vimmsaare.

„Ükski vanem ei taha ju oma lastele halba, kuid ometi tehakse osas perekondades seniajani lastele kingitusi just usupühadel. Ning peale küsimuste ja kahtluste jääb lapsel mulje, et ristiusk on midagi meeldivat.“

„Uusaastat tähistatakse pidulikult kõikides perekondades, jõulude pidamine on aga kaotanud oma kunagise sisu ja (eel)ajaloolise vajaduse ning hääbub aegapidi,“ ennustab Vimmsaare.

1982. aastal saatis EKP Keskkomitee ideoloogiakomisjoni ateismisektsioon (mille taga oli Kuulo Vimmsaare) välja ametialaseks kasutamiseks dokumendi, milles soovitas jõulude vastu võidelda järgmiselt.

1. Nõukogude inimestes teadusliku maa­ilmavaate kujundamisele suunatud ateist­likus propagandas selgitada asutustes, ettevõtetes, majandites ja õppeasutustes, et 24. ja 25. detsembril tähistatavad jõulud on usupühad (st mitte rahvalikud pühad – toim). Kaasaegsed nääripühad on seotud aastavahetusega (uusaasta). [---]

2. Pidada vajalikuks, et asutused, ettevõtted, majandid, koolid ja lasteasutused ei alustaks nääripühade üritustega mitte varem kui 26. või 27. detsembrist. Lugeda ideoloogiliselt vääraks kuuskede üles­seadmist ametiasutustesse või avalikesse kohtadesse enne neid kuupäevi.

3. Kaubandus- ja teenindusorganisatsioonidel pöörata tähelepanu sellele, et nääri­kujundus ei kulmineeruks toetama religioosseid jõulupühi. [---]

4. Pidada vajalikuks korraldada 24. ja 25. detsembril kinodes, klubides, kultuurimajades, samuti koolides üritusi, millised aitavad sisukalt veeta vaba aega ning tõmmata inimesi eemale jõulupühade kiriklikust tähistamisest.

Loe jõulude salajasest pühitsemisest lähemalt detsembrikuu Imelisest Ajaloost!

Nõukogude ideoloogia kohaselt polnud jumalt olemas ning taevas lendasid vaid kosmonaudid.   
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657