Vapper munk tegi viikingitest kristlased

Frangi keiser otsustas aastal 826, et sõjakatest viikingitest peavad saama kristlased. Keiser valis selle ülesande täitmiseks välja õige mehe: munk Ansgari, kes oli valmis oma usu nimel surma minema. Hoolimata sellest, et viikingid põletasid ta kirikud ikka ja jälle maha, pöördus kartmatu misjonär Skandinaaviast elusana tagasi.

Sellel 826. aasta suvepäeva hommikul oli Reini jõe rannale kogunenud palju inimesi. Tuhanded Mainzi elanikud olid tulnud välja lootuses näha kas või korraks oma silmaga eksootilisi viikingeid, kes oma laevadega parasjagu mööda jõge sõitsid. Juhtlaeva vööris seisis daanide (niimoodi tänapäeva Taani ala viikingeid toona kutsuti) kuningas Harald Klak. Tema taga paistis ligi sada laeva, milles istusid aerude taga pikahabemelised viikingid. Nad olid tulnud nii kaugele sisemaale selleks, et kohtuda maailma kõige mõjuvõimsama mehega – Frangi keisri Ludwig Vagaga.

Ludwig ootas juba sadamakail ning võttis daanide kuninga soojalt vastu. Järgmisel päeval pidi kuningas end ristida laskma. Üheskoos 400 sõdalasega ilmuski ta selleks pühalikuks toiminguks Mainzi katedraali.

Ristimise järel pühitseti daanide kuningat ja talle kingiti hinnalisi kingitusi, kullast ehteid ja keep, mille tikanditesse olid õmmeldud vääriskivid. Kuningat ei toonud aga Mainzi äsja tärganud usk kristlaste Jumalasse või rikkalike kingituste ootus. Tema riigis käis kodusõda ja kuningas vajas võimu säilitamiseks tugevat liitlast.

„Kristlaste rahvas oli valmis tulema talle ja tema alamatele appi, kui mõlemad pooled ühte ja sama jumalat kummardasid,“ kirjutas munk Rimbert tegelikest põhjustest, mis ajendasid Haraldit ristiusku vastu võtma.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Enne lahkumist küsis daanide kuningas Frangi keisrilt Ludwig Vagalt, kas tal oleks talle kaasa anda ka üks püha ja vaga mees, kes kuningat kristluses hariks. Frangi keiser saatis kiiresti kõikidesse riigi kloostritesse järelepärimise ning mõni päev hiljem astus 25aastane benediktiini munk Ansgar Mainzi linnaväravaist sisse.

Seda noort meest peeti kõige intelligentsemaks, vagamaks ja vastupidavamaks mungaks kogu Frangi riigis. Ansgar oli end vabatahtlikuna üles andnud retkeks, mida võinuks sama hästi ka enesetapuks pidada – mõelda vaid, reisida tuhat miili põhja poole barbaritest rahvaste juurde, kes kummardavad Thori ja Odinit!

Ansgar ei kartnud surma. Ühes talle antud ilmutuses olevat Jeesus öelnud Ansgarile, et tema ülesanne on surra kristliku märtrina. Sestap pühendaski munk kogu oma elu paganatest viikingite ristiusku pööramisele. Ei kirikute maha põletamine ega preestrite tapmine suutnud takistada tema tööd kristluse esimeste seemnete Skandinaaviasse külvamisel.

Loe munk Ansgari tegevusest Põhjamaades lähemalt detsembrikuu Imelisest Ajaloost!

Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657