Helikopter pidi päästma Hitleri

Saksa insener Heinrich Focke tegi 1936. aastal teoks Leonardo da Vinci unistuse: ta konstrueeris lendava masina, mis tõusis vertikaalselt õhku ja seisis õhus paigal. Kuni viimase hetkeni lootsid natsid, et uudne õhusõiduk aitab sõda võita.

Juba alates ajast, mil renessansiaja itaalia leiutaja ja meister Leonardo da Vinci mõtles umbes 1485. aastal välja „õhukruvi“ – roost ja nahast valmistatava kopterilaadse sõiduki – oli inimene proovinud konstrueerida lennumasinat, mis suudaks püstloodis õhku tõusta ja õhus ühe koha peal paigal seista.

Kui vennad Orville ja Wilbur Wrightid sooritasid 1903. aastal Ameerika Ühendriikides Kitty Hawkis esimese lennu mootoriga lennumasinal, andis see unistusele helikopterist uut indu juurde. Üle kogu maailma hakkasid insenerid ja konstruktorid tegema samalaadseid eksperimente.

Mõningast edu saavutati õige varsti. Prantsuse lennukikonstruktor Louis Charles Breguet tõusis 1907. aastal omaloodud kanderootoriga sõidukiga püsloodis 60 sentimeetri kõrgusele õhku. Masin püsis aga õhus stabiilsena ainult tänu asjaolule, et seda hoidsid katselennu ajal köitega kinni neli tugevat meest.

Taani leiutaja Jacob Ellehammer konstrueeris 1912. aastal masina, millele pidid tõstejõu andma kaks vastassuunas pöörlevat plaati. Väidetavalt oli see „õhukruvi“ korduvalt õhku tõusnud, kuid katselennu ajal vajus masin ümber ning purunes tükkideks.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Järgmised aastad helikopteri arendustöösse läbimurret ei toonud. Sel ajal arenes tohutu kiirusega hoopis lennuk. Saksamaal asutas Heinrich Focke koos sõbra Georg Wulfiga 1923. aastal Focke-Wulfi-nimelise lennukitehase. Wulf ja Focke olid Hannoveris koos tudeerinud inseneriteadust.

Focke-Wulf muutus peagi juhtivaks lennukikonstrueerimisbürooks ja valmistas reisilennukeid näiteks Deutsche Luft Hansa AG-le, tänapäeva Lufthansa eelkäijale. Focke unistused olid aga suuremad: ta soovis ehitada helikopteri.

Heinrich Focke asus innukalt ülesande kallale, kuigi ta tööd juhtis peale insenerihuvi ka üks teine asjaolu: nimelt ei tohtinud Focke lennukitehas sõjalennukeid toota. Esimese maailmasõja lõpus koostatud Versailles’ rahulepingu tingimuste kohaselt ei tohtinud Saksamaal olla sõjalennukeid ega õhuväge.

Helikopter olnuks aga täiesti uudne leiutis ega kuulunuks lepingu piirangute alla. Selle masina müük Saksa armeele võinuks olla eriti tulus.

Loe helikopteri sünnist Saksamaal 1930. aastatel lähemalt veebruarikuu Imelisest Ajaloost!

Hanna Reitsch lendab kopteriga Focke-Wulf Fw 61.  Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657