Vabamüürlaste salapärane minevik

Sünged mõõkade ja pealuudega rituaalid, kuulsad liikmed ja salapärased loožinimed – sadu aastaid on vabamüürlased tekitanud kõrvaltvaatajais kahtlusi ning toitnud konspiratsiooniteooriaid. Looživendi on muu hulgas süüdistatud saatanakummardamises ja revolutsioonide sütitamises.

Looži uus liige põlvitab suure saali keskel, silmadel must side. Ümberringi seisavad tema tulevased looživennad. Pühalikult peab ta tõotama mitte kunagi paljastada saladusi, millesse ta nüüd pühendatakse. Kui see siiski peaks juhtuma, nõustub ta „läbi lõikama oma kõri, rebima juurekohast välja oma keele ja saama maetud karedasse liiva, kus voogab tõusulaine“.

Nii toimus vabamüürlaste uue liikme vastuvõtutseremoonia kuni praeguse ajani. Tänapäeval peavad uued vabamüürlased ikka veel vanduma loožile igavest truudust, kuid vande sõnastus on väidetavasti pisut leebem.

Alates vabamüürlaste loožide ametlikust asutamisest umbes 300 aastat tagasi on ordu ning selle paljud saladuslikud rituaalid ja sümbolid olnud pööraste spekulatsioonide objektiks. Nii mõnigi usub, et vabamüürlased seisavad pöördeliste ajalooliste sündmuste taga, näiteks olevat Ameerika Ühendriikide iseseisvumine olnud nende töö. Teised tajuvad vabamüürlasi satanistliku sektina, kolmandad aga peavad ordu kinnisust lihtsalt poosiks ja kahtlevad, kas kogu saladuslikkuse taga üldse leidub midagi, mis väärib varjamist. Välismaailmale pakub peale vabamüürlaste tegude, sümbolite ja rituaalide peamurdmist ka küsimus, kuidas ordu üldse tekkis.

Keegi pole veel esitanud konkreetseid tõendeid selle kohta, kust vabamüürlaste ordu pärit on või millal esimesed loožid tekkisid. Paljud ajaloolased – ja ka vabamüürlased ise – seostavad end vana- ja keskaja parimate kiviraidurite ja ehitusmeistritega, kes mitmekülgsete spetsialistidena – olles nii arhitektid, insenerid, ehitajad kui ka raidkunstnikud – püstitasid katedraale ja kirikuid.

Imeline ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Katedraaliehitajad olid hinnatud asjatundjad ja parimad neist oskasid ka kivist tahuda ning nikerdada fassaadidele skulptuure ja reljeefe. Niisuguseid ehitusmeistreid oli vähe ja neid kutsuti vanal Inglismaal freemason’iteks, sest kivimid, mida oskuslikud raidkunstnikud oma loomingus kasutasid, olid pehmemat sorti kivimid, nagu lubjakivi või liivakivi, mida märgiti terminiga freestone. Sellest ka üldine ingliskeelne nimetus freestonemason ehk vabamüürlane.

Teine versioon seostab nime märkimisväärse vabadusega, mida üks selline ehitusmeister nautis, sest ta töötas iseseisvalt ega kuulunud tsunfti. Kolmas hüpotees ühendab sõna prantsuskeelse sõnaga frère ehk „vend“ – müürseppade vennaskond.

Iga suuremat katedraali või kirikut ehitava meistri kasutada oli kuur, mida kutsuti sõnaga loge. Seal näitasid meistrid ehitise salajasi jooniseid ja tundlik info ei väljunud kuurist kunagi – ehitusmeistrid valvasid kiivalt oma väärtuslikke teadmisi. Selleks, et üksteist ära tunda, mõtlesid pühendatud välja nii salasõnu kui ka salajasi käemärke.

Hea ehitusmeistri teadmised ja oskused olid kõrgelt hinnatud. Tuntud ehitusmeister võis tööd leida üle kogu Euroopa ja valida vürstide, kuningate või piiskoppide kirikuehitamispakkumiste vahel selle järgi, kes kõige paremini maksis. Kui Inglise kuningas püüdis hinnatõusu takistada, reageerisid müürseppadest ehitusmeistrid, moodustades ebaseaduslikke käsitöötsunfte. Kohtumistel ehituskuurides leppisid nad kokku töötada ainult niisuguse tasu eest, mis ületas tunduvalt kuninga sõnastatud palga ülempiiri. Osa vabamüürlasi said nii rikkaks, et võisid osta suuri maavaldusi.

Tänapäeva vabamüürlaste kui keskaegsete katedraaliehitajate järeltulijate sõnul toimus muutus vabamüürlaste kogukonnas ajavahemikul 1550 kuni 1700. Mineviku „töötavad vabamüürlased“ asendusid valgustusajastu „teoreetiliste vabamüürlastega“. Unustusse vajusid rohmakad tööpüksid ja illegaalsed tsunftikohtumised ehituskuurides ning asemele tulid peened rõivad ja vaimse atmosfääriga koosolemised peentes saalides, kus ülemklassi härrasmehed arutlesid tollaste probleemide üle, näiteks käsitleti veriseid arveteklaarimisi Euroopa protestantide ja katoliiklaste vahel. Kuidas täpselt see toimus, ei suuda keegi siiski selgitada. Kahtlemata võtsid teoreetilised vabamüürlased keskaegsetelt katedraaliehitajatelt üle mitmesuguseid saladusi, salakeeli ja isegi palju nimetusi ja sümboleid.

Loe vabamüürlastest lähemalt veebruarikuu Imelisest Ajaloost!

Vabamüürlaste bankett.   Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel: 667 0250
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel: 667 0044
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel: 667 0044
Robin Tiits
Robin TiitsReklaamimüükTel: 528 3657