SISUTURUNDUS: Perekond Paulig – visionäärid, kes tõid Eestisse kohvikultuuri ja vürtsid

Pauligi kontsernile pani aluse noor sakslane Gustav Paulig, kes kolis 1871. aastal Helsingisse ning hakkas tegelema toiduainete maaletoomise ja müügiga. Ta oli tolle aja kohta tõeline teisitimõtleja, kellele oli oluline nii müüdava kauba kvaliteet ja päritolu kui ka täna moesõnaks saanud jätkusuutlikkus. Paulig on alati olnud enamat kui lihtsalt ettevõte – tegemist on edumeelse suunamuutjaga, kelle järgi joondub kogu turg.

19. sajandi lõpul oli toiduainetööstus alles lapsekingades ja toidukaupa müüdi peamiselt töötlemata toorainena. See tähendas, et ka toorkohvi röstiti ise kodus. Lisaks kohvile oli Gustavi ampluaa soola, vürtside, jahu, portveini ning konjaki maaletoomine ja müük. Mõistes juba toona kaubamärgi tähtsust, kujundas ta 1880. aastal ettevõttele esimese logo ning märgistas Pauligi kohvipakid P-tähega, viidates sellega kõrgeimaile kvaliteedile. Kvaliteet oli visionääri jaoks oluline väärtus ja pärand järeltulevatele põlvedele ning tema sõnul võib päeval, mil hakatakse kvaliteedi arvel järeleandmisi tegema, tehase väravad sulgeda. Soome tööstusamet kinnitas Gustav Pauligi kaubamärgi ametlikult 1905. aasta 12. jaanuaril.

Pauligi kohvi reklaam.  

Kahjuks suri Gustav aastal 1907, ent tema kohale asus abikaasa Bertha Paulig, kellest sai tõenäoliselt üks esimesi uuenduslikke naisettevõtjaid kogu regioonis. Gustav oli oma naist nii pere- kui ka äriasjades alati usaldanud. Bertha alustas julgelt ettevõtte arendamisega, ostes 1909. aastal kolm kohvipoodi ja populaarset kohvikut ja veidi hiljem kuulus Pauligile juba 25 kohvikut ja üks pagariäri. 1920. aastal lisandus tootevalikusse ka tee, mida alguses imporditi Venemaalt, hiljem hakati tooma uusi maitseid Sri Lankast (tollal Tseilon), Indiast, Indoneesiast ja Jaapanist.

Aasta 1900 – Helsingis vedasid Pauligi kohvi laiali hobused Oiva ja Sampo.  
Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Aastatel 1919-1947 juhtis firmat Gustavi ja Bertha poeg Eduard, kelle üle isa oleks siirast uhkust tundnud, sest tema juhtimise ajal kasvas Paulig arvestatavaks tegijaks toiduainetööstuses. Eduard paistis silma ka oma keskkonnateadlikkusega, sõites juba 1930. aastatel kohvimaadesse uurima, kuidas kohv sünnib ja kuidas toota jätkusuutlikult. Eduard teadis ka väga hästi oma töötajate väärtust. Ta maksis 1940ndatel väeteenistusse kutsututele kogu viieaastase sõja vältel täispalka. Iga Pauligi töötaja sai jõulude, lihavõtete ja jaanipäeva puhul kingipaki. Rindel ootasid Pauligi poisid, nagu neid tollal kutsuti, oma pakke eriti suure innuga, sest need võisid sisaldada kauaoodatud kohvi.

Põhjamaade esimene kohvitehas

20. sajandi alguses alustas Katajanokka linnaosa ühes laohoones tegevust Pauligi kohvitehas, mis oli esimene Põhjamaades. Muide, esimesed tehase tegutsemise aastad moodustas ikkagi lõviosa Pauligi müüdud kohvist tarbijatele harjumuspärane toorkohv, kuid 1926. aastal ületas röstitud kohvi müük Soomes toorkohvi müügi.

Paulig hakkas kauplustele müüma röstitud kohvi viiekilostes pakkides, aga tulles vastu ühe Ahvenamaa poepidaja palvele, toodi 1924. aastal esimesena turule ka tarbijapakendid. Esimesed 250- ja 500-grammised paberpakid toodeti käsitööna, ent siis hangiti pakkimismasin ja peagi alustati ka 100-grammiste kohvipakkide tootmist.

Uuendust saatis edu ning üsna pea hakkas Paulig müüma ettevõtte märgistusega pakendites ka jahvatatud vürtse ja teesegusid. Kui varem pakkisid poepidajad maitseained lihtsalt pabertuutusse, siis nüüd tuldi Pauligis ideele, et ehk klientidele meeldiks, kui maitseained oleksid mugavas purgis, mille kaanes on augud nagu soolatopsil? Etteruttavalt võib öelda, et esirinnas oli Paulig ka tee pakendamisel, olles 1950. aastatel ainus Soome 2-grammiste teekotikeste tootja. Oma esimesed kohvisegud Juhla ja Presidentti tõi Paulig turule aastal 1929, kui tähistati kohvitehase 25. aastapäeva. Ja juba kaks aastat hiljem hakati valmistama jahvatatud kohvi. Samuti hakkas Paulig esimesena Euroopas trükkima kohvipakkidele tootmiskuupäeva, et rõhutada kohvi värskust.

Uudsed reklaaminipid: rahvariietes Paula-tüdruk ja autokaardid

Teadaolevalt võlusid Gustavit Soome Sääksmäki rahvarõivad ning sellest ajendatuna ilmus 1904. aastal juugendstiilis maalitud neiu esmakordselt Pauligi kümnekilostele kohvipurkidele. Ja kui 1920. aastatel hakati Soomes korraldama kaubandusmesse, serveerisid Sääksmäki rahvarõivais noored naised külastajatele kohvi ja ettevõtte teisi tooteid.

Pauligi kohvi reklaam.  

Kui Gustavi lapselaps, Eduardi poeg Henrik Ameerikast tuli, tõi ta kaasa uusi, oma ajastu kohta taas erakordseid turundusideid. Paula-kampaaniat arendati ning 1950. aastal tutvustati Pauligi väärtuste kandjana Paula-tüdrukut. Alates 1955. aastast trükiti Paula foto samanimelise kohvisegu pakkidele ning Paulast sai Soome üks tuntumaid reklaamnägusid. Lisaks sai Henriku eestvedamisel alguse veel üks kampaania: autokaardid kohvipakkidel, mille abil võitis Pauligi kohv paljude noorte mootorihuviliste poolehoiu. Kohvipakkidel oli kokku 216 erinevat pilti, mida sai kleepida albumisse. Iseenesestmõistetavalt ootasid lapsed pikisilmi iga kohviostu.

Henrik tõi välisreisilt kaasa ka uue vaate professionaalsest klienditeenindusest ja 1971. aastal avati Paula-teenindus, kus töötajad vastasid telefoni ja kirja teel tarbijate kohviteemalistele küsimustele ning õpetasid head kohvi valmistama. Lisaks anti välja retseptiraamatuid ja korraldati tootetutvustusi. Paula-tüdruk külastas kauplusi ja kohvikuid ning nõustas tarbijaid.

1980. aastal avas Paulig kohvikultuuri edendamiseks ja professionaalide koolitamiseks kohviinstituudi.

Degusteerimine. Kohvi teekonnal istandusest kohvitassi hinnatakse selle maitset kaheksa korda.  

Alates 1981. aastast hakati Pauligis kasutama uut P-rösti meetodit – kohviubade röstimist kuuma õhuga, lisaks pakendati oakohv ja erikohvid uutesse ventiiliga pakenditesse, mis ei lasknud õhul pakki pääseda. 1986. aastal asus ettevõtte tegevjuhi kohale Bertel Paulig, kelle käe all tutvustas Paulig 1999. aastal soomlastele uut tüüpi kohvispetsialisti – baristat. Itaaliakeelse sõna barista algtähendus on baarmen, kes oskab espressot valmistada. 2010. aastal alustas Vuosaari uue sadama piirkonnas tegevust uus tehas, millest sai Pauligi läbi aegade suurim investeering.

Täna on Paulig toidu- ja joogivaldkonnas tegutsev pereettevõte, mis arendab jätkusuutlikku toidukultuuri, mis oleks hea nii inimestele kui ka planeedile. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold & Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu 2020. aastal oli 920 miljonit eurot. Ettevõttes on kokku üle 2000 töötaja 13 riigis.

Gustav Paulig  

Ei ole ka Eesti saanud läbi Pauligi kohvi ja Santa Maria maitseaineteta

Pauligi panus Eesti kohvikultuuri ulatub esimese Eesti Vabariigi aega, kuigi teise maailmasõja tõttu oli ettevõte sunnitud siit lahkuma. On teada, et 1930ndate lõpus võisid tallinnlased käia Pauligi kohvi nautimas esinduskohvikus Kultas ning Tartus sai head kohvi nautida kohvikus Werner. Aastatel 1938-1942 tegutses Tallinnas Rataskaevu tänaval Eduard Pauligi eestvedamisel ka Pauligi müügikontor-ladu.

1980ndate lõpus tegi Paulig strateegilise otsuse keskenduda kohvile ja maitseainetele. Olulist rolli selle suuna arendamisel mängis ka Pauligi ja Santa Maria vahelise koostöö algus, mis viis hiljem Santa Maria ühinemiseni Paulig grupiga. Pärast Balti riikide taasiseseisvumist oli Paulig üks esimesi ettevõtteid, kes investeeris neisse riikidesse, otsustades juba 1991. aasta sügisel rajada Eestisse kohvi- ja maitseainetehas. Mõte sai teoks juba kaks aastat hiljem, kusjuures kui seni olid Ida-Euroopas maitseainete kuldse kolmiku moodustanud sool, pipar ja loorberileht, siis uute maitsete jõudmine poelettidele äratas inimestes ka suuremat huvi kokakunsti vastu. Sauel toodeti kohvi ja maitseaineid 1999. aasta sügiseni, seejärel keskendus tehas maitseainetele ja kohvitootmine jätkub Soomes.

Aastal 1993 tõi Paulig turule Olümpia kohvi, mille kaudu toetati kohalikku olümpialiikumist.  

Täna tootab Santa Maria Saue maitseainetehas enam kui 700 erinevat valmistoodet, mida turustatakse üle Euroopa: maitseained, maitseainesegud ja maailmaköögitooted. Santa Maria tooteportfellis on maitseained ning Tex Mex, Tai, India ja BBQ tootekontseptsioonid.

Rataskaevu tänava pood.  

145 aastat kestlikku tegevust

Pereettevõttena võtab Paulig vastutuse järgmiste põlvkondade ja toidu tuleviku eest ning seda juba 145 aastat, alates Gustav Pauligi esimesest sammudest oma äri rajamisel. Toiduainetööstus on osa üleilmsest lahendusest kliima- ja tervishoiuprobleemidele, seetõttu peab hoolikalt jälgima, kuidas toit kasvab, kuidas seda toodetakse ja tarbitakse. See, mida täna taldrikule pannakse või tassi valatakse, on homse kujundamisel oluline.

Ühe esimese suure röstimistehasena maailmas kasutab Paulig vaid tõendatult jätkusuutlikku kohvi. See tähendab, et kogu kohvitoodang on hangitud jätkusuutlike koostööpartnerite kaudu või omab jätkusuutlikkuse sertifikaati – vaid nii saab tagada kvaliteedi ja vastutustundliku tootmise. Samuti käiakse päritolumaal kohapeal vaatamas, kuidas tarnija kasvatab ja töötleb toorainet, kuidas suhtub oma töötajatesse ja keskkonda. Sarnaselt kohviistandustele käiakse auditeerimas ka maitseainetootmiseks vajalikke tooraineid, nagu pipar, kaneel, sibul, paprika, ürdid. Toorainega võrdselt on Pauligile oluline ka pakendja samamoodi käiakse auditeerimas ja kontrollimas pakkematerjalide tarnijaid. Asi ei tohi olla ilus vaid paberil, vaid peab olema ka päriselt!

Ettevõtte eesmärk on, et aastal 2030 tuleb 70% Pauligi müügikäibest toodetest ja teenustest, mis toetavad inimeste ja planeedi tervist ning heaolu. Pauligi tootevalik on juba praegu peaaegu täielikult taimset päritolu, süstemaatiliselt on plaanis vähendada toodete CO2 jalajälge ning innustada kliente tegema jätkusuutlikke valikuid. Samuti on ettevõtte eesmärk vähendada 2030. aastaks ettevõtte tegevusest tingitud kasvuhoonegaaside hulka 80% ja väärtusahelast tingitud kasvuhoonegaaside hulka 50% võrra. Samuti valmistatakse selleks ajaks kõik Pauligi pakendid taastuvatest või taaskasutatavatest materjalidest.

Pauligi seisukoht on, et nii inimene, ettevõte kui ka riik peavad võtma vastutuse selle eest, et meie planeet jääks meie järeltulijatele samas või paremas seisus kui praegu! Alusta juba täna ja suuna oma kohvijäätmed ringlusesse, et need ei eraldaks prügimäel keskkonda kahjulikku metaani, mis on kliimasoojenemist kiirendav kasvuhoonegaas. Visates kohvipaksu sorteeritud biojäätmete hulka, anname kasutatud kohvipurule uue energia – see jõuab kas väetisena põllule, sellest toodetakse biogaasi või kasutatakse muul moel.

Aasta 1924 – Pauligi kohvi hakati müüma väiksemates tarbijapakendites.  

Faktid kohvi kohta:

* Arheoloogilised kaevamised on tuvastanud, et kohv on pärit piirkonnast, kus täna asub Etioopia.

* Euroopasse jõudis kohv 17. sajandil Veneetsia kaupmeeste kaudu.

* Täna toodetakse kohvi ligi 60 riigis ja kokku töötab kohvitööstuses umbes 100 miljonit inimest.

* Pauligi kohv on pärit Brasiiliast, Mehhikost, Colombiast, Nicaraguast, Guatemalast, Etioopiast, Kenyast, Tansaaniast, Indiast, Vietnamist ja Paapua Uus-Guineast.

* Üks kohvipuu, mille õitest saavad küpsed marjad üheksa kuuga, annab 400–1500 g toorkohvi ehk rohelisi kohviube.

* Üle 60% maailmas toodetud kohvist on rikkaliku maitse ja lõhnaga araabika ning umbes 40% on jõulisem ja tugevam robusta. Eesti turul domineerib aromaatsem araabika.

* Kohv ei ole lihtsalt ühe kohvipuu oad, vaid selle maitseomadused sõltuvad kasutatavast segust ning röstimisastmest. Pauligi röstimisskaalal on viis erinevat astet.

Eduard Paulig käis juba 1930. aastatel kohvi päritolumaades uurimas, kuidas kohv kasvab.  

Faktid maitseainete kohta:

* Maitseaine väärtuseline osakaal toidus kuni 4%, osakaal maitses kuni 96% - väike, aga võimas!

* Vürtside kuningaks peetakse musta pipart, mis on enimmüüv toode ka Eesti maitseaineteturul.

* Maitseained jagatakse nelja kategooriasse: ürdid (pune, till, basiilik jne), vürtsid (kaneel, vürtsköömen, kurkum jne), piprad (must, roheline, valge, rosee), ja maitseainesegud (takomaitseainesegu, kartulimaitseaine, universaalne maitseaine jne).

* Rosee pipar ei kuulu tegelikult piparde sugukonda, vaid on hoopis Brasiilia piprapuu ehk jõulupuu mari.

* Tšillitaim on suguluses kartuli- ja tomatitaimega.

Saue maitseainelaat 1990ndatel.  

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555