Esimene vaktsiin tekitas brittides kabuhirmu

Kui 1796. aastal leiutati rõugevaktsiin, hingasid paljud arstid kergendustundega. Rahva seas aga hakkasid levima kahtlused. Kui riik muutis rõugetevastase vaktsineerimise sunduslikuks, puhkesid tänavail meeleavaldused.

Tuhandepäine inimmeri marssis 1885. aasta märtsis Kesk-Inglismaa linna Leicesteri tänavail. Demonstrandid käratsesid ja hüüdsid vihaselt loosungeid. Protesti kõrgpunktis raiuti pea maha elusuurusel nukul.

See nukk ei kujutanud mõnd türannist valitsejat või vihatud riigireetjat, vaid kuulsat Inglise arsti Edward Jennerit. Sadakond aastat varem oli doktor Jenner välja töötanud vaktsiini surmava viirushaiguse rõugete vastu.

Leicesteris toimunud väljaastumine oli kõigest üks paljudest Jenneri vaktsiini vastastest demonstratsioonidest, mis 19. sajandi lõpul toimusid. Briti võimud olid selleks ajaks kehtestanud kõigile alla 14aastastele lastele vaktsineerimiskohustuse. See säte vallandaski rohkearvulised rahutused.

Sundvaktsineerimises ei nähtud üksnes isikuvabaduse rikkumist, vaid paljud inimesed pidasid vaktsineerimist ka surmavalt ohtlikuks.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Loe hirmust vaktsiinide ees lähemalt juulikuu Imelisest Ajaloost.

19. sajandi karikatuur peegeldab inimeste kartusi vaktsiini kohutavate kõrvaltoimete ees. Näiteks usuti, et vaktsineeritule kasvavad kärsad, sarved või muud kohutavad kasvajad.   Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555