Viikingite mütoloogia jäädvustaja

Keskaegne kroonik Snorri Sturluson kirjutas skaldikunsti käsiraamatu „Noorem Edda“, milles kirjeldatakse viikingite mütoloogiat, ning samuti Norra kuningate ajaloo „Heimskringla“. Lapsena anti Snorri teise perekonda, hiljem sai temast Islandi üks võimsaimaid mehi.

Kui Islandi suurtalunik Sturla Thordarson pärimisvaidluses Pall Sölvassoni ja ta naise Thorbjörgiga sugugi järele ei andnud, haaras naine noa ja viskus Sturla poole, et tal silmad peast välja torgata. Ta haavas Sturlat siiski üksnes põsest, kuid nüüd oli Sturlal täielik õigus nõuda hiiglaslikku kahjutasu – sellist, mis Palli koos naisega nende majast ja kogu varast ilma jätaks.

Nad pöördusid Jon Loptssoni, 12. sajandil Islandi võimsaima mehe, poole, ja palusid, et too tuleks tülis vahendajaks. Lõpuks õnnestus Jon Loptssonil Sturla nõuet mõistlikul määral kahandada, muu hulgas seeläbi, et pakkus, et võtab Sturla kolmeaastase poja Snorri enda juurde ja kasvatab ta üles.

Nii läkski. Snorri kasvas üles Oddis, Jon Loptssoni müütilises talus, ja tema elu võttis täiesti teistsuguse pöörde kui siis, kui ta jäänuks oma perekonna juurde. Jon Loptsson polnud ainult rikas, vaid ta kuulus ka islandi targemate meeste sekka. Tal oli suur raamatukogu ja ta oli koostanud luulelaulu, kus oli juttu sellest, et ta põlvnes Norra kuningate soost.

Jon haris Snorrit koos oma lastega ja hoolitses selle eest, et poiss omandaks head teadmised Norra ja Islandi ajaloost. Alates tuhandendast aastast, mil saar muutus kristlikuks, olid kirikumehed kirjutanud üles saagasid, mida seni oli säilitatud inimeste mälus.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Keskaegses Islandis tähistas sõna „saaga“ „lugulaulu“ või „pärimust“, mida esialgu anti edasi ainult suuliselt. Saaga oli niisiis midagi, mida sagdes (skandinaavia keeltes „räägiti“).

Kui Jon Loptsson suri, oli Snorri 19aastane ja lahkus kohast, kus ta oli üles kasvanud. Alguses tundus tema tulevik ebakindlana, sest isa oli surnud ja ema oli kogu pärandi endale võtnud.

Siis aga tuli suguvõsa appi. Snorri kuulus ju ühte suuremasse ja võimsamasse suguvõssa, mis oli Islandi ühiskonna üks alustaladest. Suguvõsa toel õnnestus Snorril abielluda Herdisega, rikka Berse tütrega. Äia pärandiga ostis Snorri talukoha Borg (vanaskandinaavia „linnus“), kus enne teda oli elanud skald Egill Skallagrímmson, kes hiljem sai surematuks saagas, mille just Snorri tõenäoliselt üles kirjutas. Seepärast päris Snorri ka äiapapa ameti goodina (islandi goði) ehk pealikuna, kellele kuulus nii ilmalik kui ka vaimulik võim.

Loe Snorri elust ja surmast lähemalt augustikuu Imelisest Ajaloost!

Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555