Eesti klaas säras Peterburis ja Skandinaavias

Klaasitootmine on Eesti pikima ajalooga tööstusharu. Nelja sajandi jooksul on seda toorainemahukat ja keerulise sünnilooga materjali valmistatud rohkem kui poolesajas ettevõttes, millest mõni on tõusnud Läänemere piirkonnas juhtivaks, kirjutab Anne Ruussaar

Eestimaa esimene teadaolev klaasimanufaktuur tegutses Hiiumaal nüüdse Hüti küla lähistel. Arvatavasti on külagi oma nime saanud kunagise klaasikoja (sks Glashütte) järgi.

Manufaktuuri lasi oma maadele ehitada edumeelne Rootsi päritolu mõisnik Jakob de la Gardie, kellele tema kodumaal kuulus arvukalt ettevõtteid ja mäetööstusi. Kaasikoda rajama ajendasid teda nii Hiiumaa metsarikkus kui ka kohalik tuiskliiv. Peale lihtsasti kättesaadava tooraine mängis olulist rolli ka siinsete pärisorjadest talupoegade odav tööjõud.

Klaasimeistrid palgati Rootsist ja Saksamaalt ning suurem osa ettevõtte toodangust – aknaklaas, pudelid ja mitmesugused klaasnõud – eksporditi Jakob de la Gardie laevadega Rootsi ja Venemaale.

Eesti esimese klaasikoja tegevus jäi siiski üsna lühikeseks ja see suleti juba mõnda aega pärast omaniku surma. Hüti klaasikoja toodangust on tänaseni säilinud üksnes mõni juhuleid Hiiumaa küladest ja suur hulk arheoloogilistel välitöödel maapõuest välja kaevatud klaasikilde.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Eesti klaasitööstuste ajalooga on siiani kõige terviklikumalt tegelnud legendaarne klaasikunstnik ja õppejõud professor Maks Roosma (1901–1971), kelle juhtimisel korraldati 1958. aastast alates arheoloogilisi väljakaevamisi Eesti vanemate klaasikodade asupaikades.

Uusajal tegutsenud tööstusettevõtete arheoloogiline uurimine oli 20. sajandi keskpaigas kogu maailmas alles arenev teadussuund ja Maks Roosma oli selle ala teenäitaja Eestis. Tema kaevamiste tulemusena ilmus 1966. aastal raamat „Hüti klaasikoda“, ülejäänud materjalid on leidude ja käsikirjadena arvel Eesti Ajaloomuuseumis. Paljud Maks Roosma kunagistest uurimismeetoditest ja nende põhjal tehtud järeldustest on tänapäevaks küll vananenud, kuid siiski ei tohi alahinnata tema panust meie klaasitööstuste ajaloo väärtustamisel. Maks Roosma oli ka ise väljapaistev klaasikunstnik, kes on teinud nii unikaalloomingut, tellimustöid kui ka toodangukavandeid tehasele Tarbeklaas.

Loe Eesti klaasitööstuse ajaloost lähemalt novembrikuu Imelisest Ajaloost!

Hiiumaal Hüti klaasikojas toodeti üle 70 nimetuse klaastooteid, suur osa neist mitmesugused pudelid ja nõud. Fotol mälestusmärk klaasikoja asukohas.   Foto: Kairi Kalmann
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555