Osama bin Ladeni püha sõda kaljukoopast

Osama bin Laden võinuks elada luksuslikku elu, kuid otsustas austusest isa vastu pühendada elu islami vaenlaste vastu võitlemisele.

Mõni päev pärast Nõukogude Liidu sissetungi Afganistani sõitis Osama Afganistani piiri lähedal asuvasse Pakistani linna Peshāwari. Mudžahiidid võitlesid kogu jõust sissetungijate vastu, kuid neil oli puudus relvadest, varustusest ja rahast. Rikka mehe pojana mõistis Osama kohe, kuidas ta kõige paremini aidata saaks: ta saaks pakkuda oma raha ja mõjuvõimsaid sidemeid. Osama enda varanduseks oli ligi kolmsada miljonit dollarit, mis ta oli isalt pärinud. Peale selle aga hakkas ta külastama perekonna rikkaid moslemitest sõpru Saudi-Araabias, et võitluse jaoks rohkem raha koguda.

Raha voolas muudkui juurde. Peale relvade ostmise kasutas ta seda selleks, et rajada Pakistani laagreid põgenike ja haavatud sõjameeste tarvis. Ta laskis rajada Afganistani ka maa-aluseid sõjakomplekse. Sageli istus ta ise suurte ekskavaatorite kangide taga.

Tuleristsed sai Osama 1987. aastal Jalalabadi lahingus, kus ta esimest korda seisis rindel vastamisi Nõukogude sõduritega. Samal aastal osales ta ka Jaji lahingus, millega võinukski lugu Osama bin Ladenist lõppeda.

„Üks 120millimeetrise kaliibriga miinipilduja miin maandus minu ees,“ olevat ta hiljem jutustanud. Tollel hetkel oli noor saud kindel, et sureb. Miin ei plahvatanud.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

„Ma ei kartnud hetkegi surma,“ vastas ta veenvalt hiljem, kui ühes intervjuus selle sündmuse kohta päriti.

Vastupidi, tal oli väga kahju, et ta polnud saanud surra lahingus, mis teinuks ta märtriks. Järgmisel aastal omandas Osama Kalašnikovi automaadi, millest sai tema lahutamatu kaaslane ja tunnusmärk. Tema enda sõnul olevat ta võtnud selle Nõukogude eriüksuse Spetsnaz kindralilt, kes tapeti lahingus, mille Osama mehed võitsid.

1988. aastal oli selge, et sõda Nõukogude Liidu vastu oli jõudmas võiduka lõpuni. Selleks ajaks 33aastane Osama oli veendunud, et teda vajatakse võitluses islami vaenlaste vastu ka edaspidi. Ta lõi organisatsiooni al Qaeda, mis araabia keeles tähendab „baasi“. Organistasiooni mõte oli toimida militaristliku sissivõrgustikuna, mis jätkab võitlust moslemite vaenlaste vastu kogu maakeral.

See viis ta vastuollu senise mentoriga Abdallah Azzamiga. Osama tahtis keskenduda globaalsele võitlusele, Azzam aga nägi olulisena pigem Lähis-Ida piirkondlikke konflikte. Aasta hiljem suri mentor kahtlastel asjaoludel autoõnnetuses koos kahe pojaga.

Osama jätkas väsimatult al Qaeda arendamist, näiteks ehitas ta Afganistanis laagreid suuremaks ja rajas uusi juurde. Laagrites õpetati islami noormehi fanaatilisteks lääne vihkajateks ning tutvustati neile terrorismivõtteid ja võitluskunsti. Osama oli ise käinud mäenduses „õppimas lõhkeainetega töötamist“, nagu ta ise seda hiljem teistele selgitas.

Al Qaedasse vastu võtmise ainus kriteerium oli see, et noor mees pidi Osama arvates olema õigesti uskuv moslem.

„Me ei diskrimineeri kedagi nahavärvuse või rassi põhjal; me teeme inimestega koostööd nende vagaduse ja õigluse põhjal,“ kuulutas ta.

Organisatsioon püsis piltlikult neljal jalal: sõjalisel ja administratiivtegevusel, religioonil ja avalikel suhetel. Viimane oli iseäranis oluline. Osama ütles 1989. aastal: „Olen veendunud, et meedia mängib islami levitamises määravat rolli.“

Seepärast hakkas ta välja andma ajakirja Al-Jihad, mida levitati üle kogu maailma; lasi filmida värbamisvideosid ja andis palju intervjuusid. Kui Nõukogude Liit 1989. aastal oma väed Afganistanist välja viis, oli al Qaedast saanud tugev organisatsioon. Ühes videos innustas Osama oma moslemivendi maailma kõigis paigus „osalema meie ülesandes tõsta džihaadi lipp Allahi nimel.“

Loe Osama bin Ladeni kujunemisloost lähemalt Imelise Ajaloo novembrinumbrist.

Osama bin Laden 1988. aastal Afganistanis Jalalabadi piirkonnas ühes koopas. Võit Nõukogude Liidu vägede üle on juba käeulatuses.   Foto: AFP / Scanpix
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555