Hitleri õhuloss purunes

Kui Prantsusmaa 1940. aasta suvel langes, sai Hitler kontrolli suure osa Euroopa mandri üle. Tema järgmine sihtmärk oli Suurbritannia. Füüreril olid seoses Briti saartega suured unistused, mis aga ei teostunud kunagi.

Saal lausa särises vaimustusest, kui Berliini Krolli ooperimaja kõnepulti tõusnud Hitler oma parteikaaslastele pilgu pööras. Viimased päevad oli füürer veetnud Baieris oma alpikodus, kus ta oli lihvinud kõnet, mida ta nüüd kohe pidama hakkas. See kõne oli nii oluline, et propagandaminister Joseph Goebbels oli korraldanud selle raadioedastuse kogu maailmale.

Kõne algas 19. juulil 1940 kell 19. Kaitseks Briti pommitajate rünnakute vastu patrullisid Berliini taevas Saksa lennukid.

Hitler kiitis alguses Saksa armeed, kes olid saavutanud võidu Prantsusmaa, Belgia ja Hollandi üle. Kõne teravik oli aga suunatud Suurbritannia vastu, kes oli kaotanud 70 000 sõdurit ning pidanud Dunkerque’i randadelt põgenedes sinna maha jätma tohutu koguse varustust ja laskemoona.

Füürer süüdistas Suurbritanniat selles, et too oli Poola eelmisel sügisel Saksamaaga sõtta ässitanud, ja katsetes süüdata oma olukorra kergedamiseks sõjakoldeid ka Läänemerel ja Balkanil ning samuti soovis ajada omavahel tülli liitlased Saksamaa ja Nõukogude Liidu. Hitler kuulutas inglaste seesugused püüdlused lapsikuteks.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

„Ma kuulen Londonist kisa, et võitlust tuleb jätkata. Mainitud kisa ei tule mitte rahvahulkadelt, vaid poliitikutelt,“ ütles Hitler. Ta ennustas, et võitluse jätkamine toob kaasa Suurbritannia hävitamise.

Seejärel kehastus Hitler rahuingliks, teatades, et tema suurim unistus on Saksamaa ja Suurbritannia sõprus ning rahulik koostöö: „Praegusel tunnil ma tunnen end oma südametunnistuse ees kohustatud olevat pöörduma veel üks kord üleskutsega mõistuse poole Inglismaal. Ma usun võivat seda teha, sest mina ei palu midagi kui võidetu, vaid ma kõnelen kui võitja mõistusele. Mina ei näe mingit põhjust, mis võiks sundida praeguse võitluse jätkamist.“

Ooperisse koguneud riigipäeva liikmed aplodeerisid maruliselt.

Füürer eeldas, et Winston Churchill võtab mõistuse häält kuulda ja langeb tema jalge ette põlvili. Päevad aga möödusid ja britid reageerisid füüreri rahupakkumisele pelgalt vaikusega.

Loe Hitleri luhtunud Inglismaa-sõjakäigust lähemalt detsembrikuu Imelisest Ajaloost.

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555