Karate, võitlus tühjade kätega
Tänapäeval on Aasia võitlustehnikad kujunenud võistlusspordialadeks. Mitte eriti kaua aega tagasi võis aga karate- või džudžitsuoskus surmast päästa. Munkadele ja talupoegadele oli oskus relvadeta võidelda ainus viis, kuidas nad said end röövlite rünnakute eest kaitsta.
Samurai tõmbas tupest oma pika mõõga, tõstis selle üles ja juba sähvataski relva tera läbi õhu. Samuraiga võidelnud külamees vältis mõõgalööki sujuvalt kui kass. Üllatunud samurai, oma vastasest palju noorem ja tugevam, ei jõudnud uut rünnakut alustadagi, kui juba äigas külamees jalaga täpselt samurai põlve pihta. Samurai kukkus löögist maha ning kohe oli vanem mees tema kukil ja virutas käega samurai kaela pihta, nii et too teadvuse kaotas. Võitlus sai läbi enne, kui see õieti alatagi jõudis.
Isegi nii osav sõdalane nagu samurai ei võinud olla oma võidus kindel, kui tema vastaseks sattus mees, kes oli lapsepõlvest saadik õppinud võitluskunste, nagu karate või džudžitsu (jpn ju-jutsu).
Võitlusoskused on sama vanad kui inimkond. Kogu maailmas on inimeste elu alati olenenud nende oskusest end kaitsta, kuid üksnes Ida-Aasias suudeti kahe inimese omavahelisest kaklusest arendada peen kunst.
Ei leidu ühtki teist relvadeta lähivõitlustehnikat, mis oleks rohkem tuntud ja ka müstifitseeritud kui karate. Tänapäeval on see Ida-Aasias välja kujunenud võitluskunst muutunud võistlusspordiks, mida harrastavad miljonid inimesed üle kogu maailma.
Üks selle võitluskunsti silmapaistvaid esindajaid oli buda munk Bodhidharma, kes 5.–6. sajandil tuli Indiast Hiinasse, et levitada seal oma õpetust. Pärimuse järgi ei õnnestunud see tal eriti hästi, sest tema harjutused olid nii igavad, et õpilased jäid mediteerimise asemel magama. Õpilaste ärkvel hoidmiseks tõi Bodhidharma oma õpetusse sisse kehalised harjutused, mis olid niivõrd intensiivsed, et munkadel kujunes lõpuks välja suurepärane oskus lihaseid valitseda. Sellest saidki alguse võitluskunstid, millest omakorda kujunesid võistlusspordialad eesotsas neist tuntuima karatega.
Karate juured on Jaapanis Okinawa saarel. Strateegilise asukoha tõttu Ida-Hiina meres on see saar sageli pidanud taluma sissetunge ja võimuvahetusi.
17. sajandil okupeerisid saare jaapanlased, kes kehtestasid seaduse, et relvi võisid kanda üksnes samuraid. Nõnda sai karatest elanike ainus enesekaitseviis samuraide vastu, kes polnud sugugi alati heatahtlikud.
Loe karate ajaloost lähemalt detsembrikuu Imelisest Ajaloost!
