Viikinginaine reisis ümber maailma

Gudrid Thorbjörnitütar osales Gröönimaa asustamises, sünnitas Ameerikas esimese eurooplase ning käis palverännakul Roomas. Ta oli ajaloo kõige seiklushimulisem viiking, kelle rännukirg ei lubanud leppida talunaise rolliga.

Islandlases Thorfinn Karlsefnis leidis Gudrid Thorbjörnitütar lõpuks mehe, kes tema seiklushimu mõistis. Kaupmees Karlsefni oli tulnud Gröönimaale kaupade (oletatavasti morsavõhkade) järele, kuid armus Gudridisse ja abiellus temaga. 19aastane Gudrid jäi lapseootele, kuid valmistas samas ette uut elu Vinlandis ehk Ameerikas. Koos Karlsefniga hankis ta kolm laeva koos meeskondadega, korraldas nende varustuse ja toidu ning võttis niipea, kui meri oli juunikuus jääst vabanenud, kursi edelasse.

Ajaloolased ei tea, millist marsruuti pidi Gudrid ja Karlsefni laevad sõitsid, kuid eeldatakse, et nad tegid vahepeatuse kohas, kuhu Leif Õnnelik oli mõni aasta varem rajanud baasi. Newfoundlandi saarel nimetatakse seda paika tänapäeval L’Anse aux Meadowsiks ja arheoloogid, kes on seal 1960ndaist saadik väljakaevamistöid teinud, on leidnud viikingiküla. Leidude seas on ka ketramise töövahendeid, mis viitab, et suure tõenäosusega elas selles paigas ka naisi, võimalik, et ka Gudrid. Hilissuvel ehitas paar rannale turbahüti, kus Gudrid sünnitas poja Snorri – esimese Ameerika maailmajaos sündinud eurooplase.

Ajaloolased vaidlevad praegugi selle üle, kui kaugele lõunasse võisid viikingid Vinlandis jõuda. L’Anse aux Meadowsis on leitud näiteks lõunapiirkonnist pärit pähklite koori ja ka saagade looduskirjeldused viitavad, et Gudrid nägi lõherikast Miramichi jõge (täna­päeval Kanadas New Brunswickis). Saagadest saab lugeda, et seal kohtasid viikingid esimest korda skrääle, kes olid tänapäeva mikmaki indiaani hõimu esiisad.

Viikingite kaasa toodud veised hirmutasid indiaanlasi, kuid Karlsefnil õnnestus vahetada indiaanlastelt punase värvaine vastu karusnahku. Kui indiaanlased kolm nädalat hiljem tagasi tulid, olid nad sõjakirve välja kaevanud ja viikingitel tuli Kanada metsa põgeneda.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Eirirk Punase saagas ajas indiaanlased lõpuks põgenema naine, kes oli langenud viikingilt mõõga üles korjanud ja paljastanud oma rinnad ning löönud mõõgaga nende pihta. See hirmutas skrääle ning nad põgenesid paatidesse ja aerutasid minema.

Tõenäoliselt polnud need siiski paljad rinnad, vaid hoopis naise raev ja hõõguv võitlusiha, mida indiaanlased tunnetasid ja mis neid hirmutas. Kuigi saagas nimetatakse seda naist Frejdiseks, teavad ajaloolased, et kaks reaalselt eksisteerinud naist Frejdis ja Gudrid aeti sageli omavahel segamini. Võitlustahteline mõõgaga naine võis vabalt olla Gudrid.

Loe viikinginaise rännakutest lähemalt detsembrikuu Imelisest Ajaloost!

Gudrid Thorbjörnitütar saabus Ameerikasse umbes 1004. aastal koos abikaasa Thorfinn Karlsefni ja kaaskonnaga, mis koosnes 60 mehest ja viiest naisest.  Foto: North Wind Picture Archives / Imageselect
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555