Prillid tegid maailma selgeks
Tänu prillidele said kehva nägemisega inimesed äkki taas selgesti näha. Siiani on jäänud mõistatuseks, kes need väärt instrumendid leiutas.
Preester Giordano da Rivalto seisis 3. veebruaril 1306 Firenze Santa Maria Novella kiriku kantslis. Ta pidas jutlust, mis hiljem on saanud endale väikese, kuid sellest hoolimata tähtsa koha ajalooraamatuis. Rivalto jutlus sisaldas nimelt vanimat säilinud viidet prillidele.
Giordano da Rivalto kinnitas: „Pole möödunud isegi 20 aastat sellest, kui leiutati kunst valmistada prille, mis pakuvad head nägemist – see on üks tähtsamaid võimeid, mida maailm teab.“
Preester lisas: „Ma olen kohtunud mehega, kes esimesena avastas selle kunsti ja kes selle lõi ning ma olen temaga rääkinud.“ Kahjuks ei nimetanud Rivalto esimese prillimeistri nime.
Aastaid hiljem, 1313. aastal, suri Pisas munk Alessandro della Spina. Järelehüüdes öeldi, et munk oli olnud nii osav käsitööline, et suutis oma kätega valmis meisterdada ükskõik millise eseme, kui ta seda ainult korra näinud oli.
„Ja kuna see oli keegi teine, kes esimesena prillid leiutas ega jaganud oma leiutist teistega, siis oli tema see, kes õppis ise neid tegema ning neid heasüdamlikult laiali jagas.“
Taas ei mainita tekstis prillide algse leiutaja nime. Siiski teame, et just tänu della Spina pingutustele muutus prillide kandmine Firenze privilegeeritute seas peagi tavapäraseks nähtuseks. Neilt liikusid prillid ka kunstimaailma, hakates sümboliseerima tarkust ja rafineeritust.
Loe prillide ajaloost lähemalt jaanuarikuu Imelisest Ajaloost!
