Rootsi lapsed algatasid nõiajahi

Kui Lääne-Euroopas kogusid hoogu nõiajahid, säilitasid Põhjamaad veel pikaks ajaks selge pea. 1668. aastal läksid siiski ka rootslased hulluks. Hüsteeriat juhtisid lapsed, kes otsisid nõidu kõikjalt, isegi omaendi emade seast.

Hüsteeria algas ühest suureks puhutud kuulujutust. Üheksa-aastane karjusposs Mats Nilsson oli kere peale saanud üheteistkümneaastaselt karjatüdrukult Gertrud Svendsdotterilt. Solvunud poiss rääkis oma isale, et kui kitsekari üle Dalälveni jõe läks, suundus Gertrud neile järele, kõndides mööda jõe veepinda.

Isa pöördus kihelkonna pastori Lars Elviuse poole. Samal ajal läks jutt liikvele ka rahva seas ning korjas külge uusi detaile, näiteks ilmus välja saatan, kes andnud tüdrukule jalgade määrimiseks savi, et too võiks Jeesust matkides vee peal kõndida. Häiritud kihelkonnapastor otsustas Gertrudi üle kuulata.

Välja ilmus ka uusi tunnistajaid. Üks 15aastane poiss teatas, et kitsekarjane viibinud sageli Läänemeres asuval poolmütoloogilisel Blåkulla saarel, mis on Rootsi vaste Blocksbergi mäele. Sellele mõistatuslikule saarele olevat pääsenud ainult nõiduse teel, saatan pidanud seal istungit, mille üks osa oli ka orgia saatanale kõige meelepärasemate nõidadega. Gertrud olevat saarele viinud isegi tunnistaja väikesed õed ja teisigi lapsi.

Seesugused süüdistused ning pastori manitsused, et ainult täielik ülestunnistus võib Gertrudi hinge päästa, panid tüdruku murduma. Ta tunnistaski, et üks tuttav teenijatüdruk oli aidanud tal sõlmida kontakti saatanaga. Ühtlasi andis ta üles veel mitu kaasosalist, nii et lõpuks sattus kohtu alla 23 inimest.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Võidukas kihelkonnapastor tundis, et on torganud katki põletikulise paise. Nüüd sai ta lõpuks võimaluse kasutada teoloogiaõpinguis omandatud teadmisi sellest, kuidas võidelda saatana ja deemonitega.

Elvius võis toetuda koguni Rootsi kuninga sõnadele. Innukas luterlane Karl IX oli 1607. aastal käskinud põletada ühe naise, keda süüdistati selles, et ta imenud nõiduse abil oma pojast välja nii elujõu kui ka vere. Kuningas oli hea piiblitundja ning Teises Moosese raamatus oli ju ometi mustvalgel kirjas: „Sa ei tohi nõida ellu jätta!“ Kuninglik pretsedent andis Rootsi nõiajahile riikliku legitiimsuse.

1669. aasta maikuus hukati Gertrudist alguse saanud kohtuprotsessi järel seitse naist ja üks mees.

Loe Rootsi nõiajahihüsteeriast ja selle tagajärgdest lähemalt jaanuarikuu Imelisest Ajaloost.

Hispaania kunstniku Luis Ricardo Falero 1878. aasta maal kujutab nõidasid sabatile lendamas.   Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555