Kalevipoja kodu Iru linnapära

Iru linnamäelt võisid pronksiajal alguse saada Kalevipoja legendid. Just seal oli tänase Tallinna vanim asulapaik, mille ajalugu ulatub neoliitikumini. Viikingiajal oli Iru tähtis rahvusvaheline keskus viikingite Idateel, kirjutab Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja Küllike Tint.

Iru Linnapära ehk Iru linnamägi sai tuntuks 100 aastat tagasi, 1922. aastal, kui baltisakslasest kooliõpetaja ja hobiarheoloog Artur Spreckelsen tegi sellest ettekande ja sellekohane sõnum avaldati ajaleheski. Mõtte selleks sai ta rahvuseeposest „Kalevipoeg“. Kolmandas lugulaulus on vana Kalev surnud ja Soomest saabub tuuslar, et Linda ära röövida. Linda palub Iru mäel jumalatelt abi ja tema palvet võetakse kuulda – tuuslar langeb meelemärkuseta maha ning Linda muudetakse suureks inimesekujuliseks kiviks, mis on tänapäeval tuntud Iru Ämmana.

Iru linnamäge on seostatud Kalevipojaga hiljemgi. 2016. aastal tõi Raoul Annion välja, et tegemist võiks olla Kalevipoja sünnikohaga, mille jäljed ulatuvad rauaaegse linnuse ajajärku, 6.–11. sajandisse.

Tallinna Linnamuuseumi Arheoloogiasügise esimesel loengul peatus arheoloog Ain Mäesalu sel teemal põhjalikumalt. Sõna „kalev“ on võetud üle baltikeelsest sõnast „kalvis“, mis tähendas seppa, ja võis ajapikku hakata tähistama ülikut.

Teiseks tõi ta esile, et Kalevi loo algus võiks pärineda hoopis pronksiajast. Nimelt on eepose algus, Kalevipoja vanemate lood ja paigad, seotud Tallinna ja Iru ümbruskonnaga.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Mäesalu osutas võrdluseks vanakreeka eeposele, Homerose „Iliasele“, milles kirjeldatud Trooja sõja tegevus toimus 13. sajandil eKr. Lood jäid aga rahva suus püsima ning koguti kokku alles rauaajal, 8. sajandil eKr (rauaaeg Kreekas algas umbes aastal 1100 eKr, Eestis 500 eKr).

Kui „Iliases“ vihjavad sõjas kasutatud pronksist odaotsad ja mõõgad, et tegevus toimus just pronksiajal, siis Kalevipoja puhul võiks seos seisnedagi sõnas „kalev“ ja Iru mäes, mida mainitakse eeposes kuuel korral.

Loe Iru linnusest lähemalt veebruarikuu Imelisest Ajaloost!

Kui kalevid olid pronksiaegsetest seppadest välja kasvanud eliit, siis võis Kalevipoeg tõesti kaasa lüüa linnuse ehitamises, nagu on kujutatud sellel kondiitrivabriku Kalev 1950. aastate küpsise­karbikaane eskiisil.   Foto: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555