Keskaja mõistatuslik leegiheitja

7. sajandil laiendasid araablased kiiresti oma valdusi. Neid tõrjus tagasi üks salapärane relv – Kreeka tuli. Kõik kartsid leeke, mida ei saanud lämmatada. Põleva segu valmistamise retsept oli maailma üks kõige paremini hoitud saladus.

Kaheksa aastat pärast prohvet Muhamedi surma olid islamiusulised vallutusretkel, millesarnast polnud maailma ajaloos varem nähtud. 717. aasta septembris saabus nende hiiglaslik sõjalaevastik Bosporuse väina kaudu Bütsantsi riigi pealinna Konstantinoopoli juurde.

Laevadel seisid tuhanded oma võidus juba ette veendunud sõjamehed. Linna vallutamine avanuks neile tee Euroopasse, mis tuli islami sõjalippude all pöörata prohvet Muhamedi õpetusse.

Konstantinoopolit kaitsesid tõsised müürid ja sadamasse sissesõitu takistas 750 meetri pikkune raudkett. Üllatunult vaatasid moslemitest sõjamehed pealt, kuidas bütsantslased langetasid keti vette, nii et laevastik saanuks takistamatult sadamasse sisse sõita ja võinuks linna vallutada. Enne kui moslemid jõudsid mõtte teoks teha, väljusid Konstantinoopoli sadamast paljud väikesed ja kiired galeerid – neid kutsuti dromoonideks – ning sõitsid otse moslemite laevastiku poole.

Bütsantslased sõudsid jõuliselt ja nende väikesed alused jõudsid kiiresti peaaegu moslemite laevade külje alla. Enne kui moslemid jõudsid reageerida, kõlas otsekui äikesekõmin või möire ja väikestest galeeridest purskusid välja tulejoad. Bütsantsi dromoonide vööris oli ramm ja omalaadne tuletoru või leegiheitja, mis sihtis moslemite puidust laevu. Kui sealt väljapaisatud tulejuga laeva tabas, siis levis tuli köisi ja purjeid pidi kiiresti tekile ning süütas ka sõjameeste riided.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

„Laevadest said leegitsevad vrakid. Mõni üleni tules alus põrutas vastu sadamamüüre, teised vajusid lihtsalt põhja,“ kirjeldab juhtunut Bütsantsi munk Theophanes sadakond aastat hiljem kirja pandud teoses „Kroonika“.

Moslemid üritasid oma põlevaid kaaslasi päästa, visates neile peale vett, kuid see pani tule veel eredamini leegitsema. Paljud sõjamehed hüppasid valust karjudes Bosporusse ja peagi võis väinas näha ulpimas söestunud laipu.

Esimese rünnaku järel langetati pikk kett uuesti, kuid moslemitel oli kristlaste suurima linna vallutamise isu kadunud. Nad olid kindlad, et tegemist on järjekordse lõksuga. Moslemite järele jäänud sõjalaevad pöörasid otsa ringi ning kadusid.

Taas oli Konstantinoopol löönud sissetungijad tagasi tänu oma ülivõimsale relvale – Kreeka tulele. Kreeka tuld kartsid kõik ja see kaitses Konstantinoopolit peaaegu 500 aastat.

Loe sellest salapärasest relvast lähemalt veebruarikuu Imelisest Ajaloost.

12. sajandi joonistus Kreeka tule kasutamisest merelahingus.   Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555