Caravaggio: taidur või mõrvar

Caravaggio oli samamoodi nagu Michelangelo ja Leonardo da Vinci jumalakartlik maalikunstnik, ent tas peitus ka tume, mõrvarlik pool. Kõikjal, kuhu ta läks, voolas veri.

Caravaggio sündis 29. septembril 1571, ühel kirikukalendri tähtsaimal päeval – peaingel Miikaelile pühendatud mihklipäeval. Selle päeva tähistamiseks andsid vanemad lapsele nimeks Michelangelo. Poisi isa Fermo Merisi oli Milanos ehitaja ja töötas mõjuvõimsa Colonna aadliperekonna heaks.

See tutvus kindlustas perekonnale hea, kindla sissetuleku ja väikese maaomandi, nii et tulevik näis helge. Neli aastat hiljem algas aga tragöödia. Paljud Milano elanikud jäid palavikku ja neil tekkisid jäledasti haisevad paised, enne kui nad piinarikkalt surid. Kõigest kahe kuuga röövis muhkkatk 10 000 inimese elu.

Perekond Merisi oli sunnitud põgenema Caravaggiosse – linna, mille nime Michelangelo lisas hiljem oma nimele: Michelangelo Merisi da Caravaggio. Pere asus elama väikesele maalapile ja ootas seal katku möödumist.

Caravaggio kujutas piiblilugusid esimesena nii, nagu oleksid need toimunud tema enda eluajal. Näiteks maalil, kus Jeesus kutsub maksukogujat Matteust oma jüngriks saama, on inimesed rõivastatud 17. sajandi viimase moe järgi.  Foto: Caravaggio / Wikimedia Commons
Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Kui haiguspuhang kahe aasta pärast lõpuks vaibus, oli kõik muutunud. Caravaggio isa, onu ja vanaema puhkasid surnuaias. Ilma meessoost pereliikmeta ehk ilma toitjata oli alles jäänud pereliikmeil raske hakkama saada. Toona kolmeteistkümneaastane Caravaggio pakkis pambu ja naasis Milanosse.

Milanos õnnestus Caravaggiol saada õpipoisi koht maalikunstnik Simone Peterzano juures. Maalikunstniku töö oli Caravaggio ajal tulus amet. Katoliku kirik, printsid ja kõikvõimalikud muud rikkurid tellisid rohkesti religioosseid teoseid, portreesid ja laemaalinguid. Isegi keskpärane kunstnik suutis endale üsna vähese vaevaga elatist teenida.

Kuigi Caravaggio tõotas 6. aprillil 1584 allkirjastatud lepingus, et veedab järgmised neli aastat, „õppides maalima ja harjutades ööl ja päeval“, ei osuta miski sellele, et ta võtnuks oma tulevast elukutset eriti tõsiselt. Selle asemel oli ta hoopis ametis Milano kahtlaste kvartalite avastamisega. Seal oli, mida vaadata.

Linna peapiiskop nimetas Milanot nördinult Patulinnaks, mille tänavad kihasid kelmidest, kupeldajatest, prostituutidest ja kõrilõikajatest. Tänavaröövid ja muud kuriteod vohasid ning mõrvade arv kasvas 1580. aastail järjekindlalt.

Caravaggio ahmis seda keskkonda uudishimulikult endasse ega löönud ka ise risti ette. Milano korravalvurid ajasid noort meest sageli taga ja ühel päeval, kui Caravaggiol ei õnnestunud põgeneda, tõmbas ta välja oma noa ning tappis ühe korravalvuri.

Kuidas täpselt see mõrv toimus, pole teada, kuid Caravaggio kaasaegne kunstikaupmees Giulio Mancini, kes kirjutas temast biograafia, jutustas, et asjasse oli segatud üks prostituut.

Pärast mõrva põgenes Caravaggio oma kodulinnast. Ta müüs osa perekonna varast, hankides sel moel raha Saksa-Rooma keisrile kuulunud Milano hertsogkonnast lahkumiseks.

Loe geniaalsest kunstnikust Caravaggiost, kellel oli sandivõitu iseloom, lähemalt märtsikuu Imelisest Ajaloost!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555