Noor Laidoner sai Kuhlbarsilt kuldmündi

Nagu esimesel presidendil Konstantin Pätsil, nii möödusid ka kindral Johan Laidoneril lapsepõlvesuved karjas. Koolis oli väike Juku nii usin õpilane, et sai aurahaks keiser Nikolai pildiga kuldse mündi.

„Tulin Asumaale nagu kana oma pojakarjaga,“ on meenutanud Johani ema Mari, kuidas neljalapseline perekond pidi maha jätma oma endise Raba talu ning kolima Asumaale. Raba talu oli kuulunud Viljandi linnale, kuid 1888. aastal pani linn selle müüki. Pereisa Jaak ei soovinud ostmiseks laenu võtta ning nii tuli perekonnal elukohta vahetada.

Asumaale kolides oli pere vanim poeg Johan ehk Juku 7aastane. Kuna Mari onu pidas Asumaal kooli, soovis naine poissi sinna õppima panna.

„Onu küsis vastu: „Kas sa ise õpetada ei oska?“ Ja sellega oli jutul lõpp,“ meenutas Mari. Tal ei jäänud üle muud, kui Jukule koju kooliraamat osta ning see koos poisiga talvel läbi võtta.

Kevadel mindi taas kooli sisseastumiskatsetele. Neid korraldas Viljandi praost ja vaimulik koolirevident August Jakob Westren-Doll, kes Mari mulje kohaselt olnud kuri ja tõsine mees.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

„Küsis Juku käest: „Noh, kust sa oskad?“ Juku vastas ka julgelt, et üks ta puha. Tuli parajasti lahti Moosese sündimise lugu. Juku luges selle ette raamatust ja kordas peast samuti kui raamatustki. Siis sai kiita. Õpetaja oli isegi uhke, et tal koguduses on nii häid koolilapsi.“

Nii pääseski Johan Laidoner Asumaa vallakooli, kus ta õppis aastail 1892–­1894.

Suviti tuli käia karjas nagu toona talulastel ikka. Ema mälestuste järgi võtnud vanaisa Juku seakarja kaasa juba pooleaastasena. Nüüd, 8aastasena, tuli tal karja minna täismehe kombel palga eest. Esimese suve palk oli 8 rubla.

1894. aastal kolis pere Viljandisse. Nii ema kui ka isa leidsid teenistust ehitusel. Tööle tuli minna kell 5 hommikul, koju pääses alles kell 8 õhtul. Kolm poega jäid üksinda koju, neljas – Juku – oli suveks saadetud Karula valda Laane metsavahi juurde karjaseks. Ta ei näinud vanemaid suvel kordagi.

Hullem lugu oli see, et Viljandi Poeglaste Elementaarkoolis, kuhu Juku minema pidi, algas õppetöö augustikuus, ent karjasekaup oli tehtud seni, kuni kari lauta jääb. Seejärel tuli kiirkorras omandada saksa keel, sest koolis oli õppetöö saksakeelne. Sestap pääses poiss kooli alles aasta lõpuks.

„Tuli palju joosta ja paluda linnapääd hr. Maksi, et ta lubaks jõulust Juhanit elementaarkooli vastu võtta,“ meenutas Mari. Hoolimata viivitusest oli Juku virk ja õppis hästi ning sai kevadel probleemideta järgmisse klassi edasi.

Foto: Liisa Lõhmus

Elementaarkooli juhatajaks oli järelärkamisaja populaarne luuletaja Friedrich Kuhlbars, kelle sulest pärineb näiteks lastelaul „Teele, teele kurekesed!“.

Igal aastal andis ta oma kooli kõige paremale lõpetajale preemiaks keiser Nikolai II pildiga 7,5rublase kuldmündi. 1897. aastal pälvis selle ka Johan Laidoner. Vanemail oli hea meel: karjasepõlve tõttu tekkinud viivitus õpinguis ei saanud lapsele kuidagi saatuslikuks.

Loe Johan Laidoneri lapsepõlvest ja edasisest eluteest lähemalt märtsikuu Imelisest Ajaloost!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555