Vulkaanipurse maksis Prantsuse kuningale elu

1783. aastal purskus Islandi pinnasest välja gaasi ja tuhka. Laki vulkaan tegutses kaheksa kuud ja põhjustas katastroofe, millel oli Prantsusmaa kuningale fataalne mõju.

Tänapäeva teadlaste hinnangu kohaselt väljutas vulkaan kokku 120 megatonni vääveldioksiidi, 15 megatonni vesinikfluoriidi, 7 megatonni vesinikkloriidi ning lisaks divesiniksulfiidhapet ja ammoniaaki.

1783. aastal toimunud Laki vulkaanipurset peetakse ajaloo kõige hullemaks.  Foto: Wikimedia Commons

Mürgigaasidel oli mõju ka Prantsusmaa põhjaosas, kus Umpeau piirkonna kirikuõpetaja kirjutas: „Inimesed põdesid kurguhaigust. 18 päevaga oli 40 patsienti surnud. Usutakse, et udu, mis pimendas päikese, oli hoiatus selle needuse eest. Hoidku jumal minu kogudust.“

Pärast kõige kuumemat suve, mida inimesed mäletasid – Viinis näiteks mõõdeti septembris 31 kraadi – saabus 250 aasta kõige külmem talv. Elbe ja Doonau jõgi jäätusid ning Šotimaast Austriani teatati inimestest, kes külmusid surnuks, kui nad söandasid õue minna. Jääpankasid nähti merel kuni Mehhiko laheni välja.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Kuigi islandlased nägid hõõguvat laavat Laki kraatrites viimati 7. veebruaril 1784, avaldas vulkaanipurse pikemaajalist mõju. Stockholmis langes temperatuur 1784. aasta märtsis 33,7 külmakraadini. See oli madalaim temperatuur, mis Rootsi pealinnas kunagi mõõdetud.

Prantsusmaal vaimustas kogu see lumi kuninganna Marie-Antoinette’i, kes käis Pariisi tänavail saaniga sõitmas. Idüll ei kestnud kaua. Kui lõpuks saabus kevad, sulas suur lumi ära ning linna keskosa Île de la Cité ja Notre-Dame’i katedraal jäid vee alla. Mässude ennetamiseks otsustas Louis XVI pakkuda üleujutuse ohvritele rahalist abi.

1784. aasta aprilliks oli Laki nõudnud Islandil nii palju ohvreid, et saart valitsenud Taani kuningas Christian VII saatis jurist Magnús Stephenseni Islandile kahjusid uurima.

Stephenseni ülestähendustest saame teada, et lammastel olid luud mürgise rohu söömisest moondunud ja inimesed kaotasid keele, kui sõid mürgitatud lambaliha. Islandi ühiskond oli lagunemas ning saart rüüstasid meeleheitel kerjuste jõugud. Kui Stephensen 1785. aastal oma põhjaliku aruande avaldas, kaalus kuningas Islandi ellujäänud elanike ümberkolimist Jüütimaale.

Seda plaani ei viidud siiski kunagi ellu. Vulkaanipurse läks ajaloolaste arvates maksma umbes viiendiku saarerahva ehk 9000 islandlase elu, lisaks kärvas pool Islandi lammastest ja veistest.

Peale selle hukutas Euroopa ja Põhja-Aafrika kohal püsinud tuhahämu ning selle järelmõju järgmistel aastatel kuni kuus miljonit inimest. Saak ikaldus nii Egiptuses, Indias kui ka Jaapanis.

Toonases Euroopa rahvarikkaimas riigis Prantsusmaal tähendas Laki vulkaanipurse seda, et 1780. aastaid iseloomustasid karmid talved, külmad suved ja palju vihma.

Laki purske mõju Prantsusmaa kliimale kulmineerus 1788. aastal, mil suvine põud ja metsikud tormid asendusid jäise talvega, mis oli nii ekstreemne, et viljapargased külmusid jõgedel kinni. 1789. aasta kevadine suurvesi hävitas talupoegade parema saagi lootuse ning juba märtsis oli Prantsusmaa viljast ja jahust peaaegu tühi. Leivahinnad tõusid plahvatuslikult ja armee sõdurid deserteerusid, kuna nende pered nälgisid.

Kui talunikud hakkasid riigi paljudes paikades mässama, saatis Louis XVI oma sakslastest ja šveitslastest palgasõdurid Pariisi tänavaile patrullima. Lõpuks ei suutnud miski tuhandeid näljaseid pariislasi tagasi hoida. 14. juulil 1789 ründasid nad Bastille vanglat, et hankida relvi. Prantsuse revolutsioon oli hoo sisse saanud. Neli aastat hiljem hukati Louis XVI giljotiini all. Laki vulkaanipurse läks maksma Prantsuse kuninga pea.

Ka Eestis märgati 1783. aasta suvel kummalist udu ning paiguti suurenes plahvatuslikult suremus.

Loe Laki vulkaanipurskest ja selle mõjust lähemalt Imelise Ajaloo märtsinumbrist!

Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555