Kadunud ametid
Kui tänapäeval unistavad lapsed ehtekunstnikuks, suunamudijaks või professionaalseks mänguriks saamisest, siis vanasti said nad valida kandetooli kandja, turvisemeistri või palgiparvetaja karjääri.
PÜSSIROHUMEISTER
Keegi ei tea täpselt, millal jõudis püssirohi Euroopasse, kuid 1267. aastal kirjeldas Inglise filosoof Roger Bacon ühe esimese eurooplasena seda hiinlaste leiutist, mis muutis võimalikuks tulirelvad, sh suurtükid.
14. sajandil muutus püssirohumeister juba omaette ametiks. Tema töö oli segada kaaliumsalpeeter, väävel ja puusüsi mustaks püssirohuks.
Esialgu pulbristati koostisained hoolikalt uhmris, kuid 15. sajandil, kui nõudlus suurenes, tekkisid spetsiaalsed püssirohuveskid.
Seal töötasid paljud püssirohumeistrid, kes esmalt tampisid komponendid eraldi peeneks. Selleks kasutati mehhaniseeritud tampe, mida käitasid vesirattad või eeslid. Seejärel segati ja tambiti komponendid kokku, isesüttimise vältimiseks tehti seda niiskelt. Segu niisutamine veiniäädikaga andis tulemuseks taina, millest sai valmistada mugul- ja graanulpüssirohtu, mis oli suurema tulejõuga, kuid ohutum käsitseda. Lõpuks püssirohi kuivatati.
Loe kadunud ajaloolistest ametistest lähemalt aprillikuu Imelisest Ajaloost!
