Kadunud ametid

Kui tänapäeval unistavad lapsed ehtekunstnikuks, suunamudijaks või professionaalseks mänguriks saamisest, siis vanasti said nad valida kandetooli kandja, turvisemeistri või palgiparvetaja karjääri.

PÜSSIROHUMEISTER

Keegi ei tea täpselt, millal jõudis püssirohi Euroopasse, kuid 1267. aastal kirjeldas Inglise filosoof Roger Bacon ühe esimese eurooplasena seda hiinlaste leiutist, mis muutis võimalikuks tulirelvad, sh suurtükid.

14. sajandil muutus püssirohumeister juba omaette ametiks. Tema töö oli segada kaaliumsalpeeter, väävel ja puusüsi mustaks püssirohuks.

Esialgu pulbristati koostisained hoolikalt uhmris, kuid 15. sajandil, kui nõudlus suurenes, tekkisid spetsiaalsed püssirohuveskid.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Seal töötasid paljud püssirohumeistrid, kes esmalt tampisid komponendid eraldi peeneks. Selleks kasutati mehhaniseeritud tampe, mida käitasid vesirattad või eeslid. Seejärel segati ja tambiti komponendid kokku, isesüttimise vältimiseks tehti seda niiskelt. Segu niisutamine veiniäädikaga andis tulemuseks taina, millest sai valmistada mugul- ja graanulpüssirohtu, mis oli suurema tulejõuga, kuid ohutum käsitseda. Lõpuks püssirohi kuivatati.

Loe kadunud ajaloolistest ametistest lähemalt aprillikuu Imelisest Ajaloost!

Säilinud keskaegsetest käsiraamatutest saab lugeda, et hea püssirohi sisaldas kindlas vahekorras salpeetrit, väävlit ja pärnapuusütt.  Foto: Shutterstock
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555