Riknenud vein Champagne’ist

Kunded jälestasid keelel tekkivat kihisevat tunnet ja isegi šampanja väidetav isa Dom Pérignon võitles mullide vastu. Siis aga said mulliveini maitse suhu janused inglased.

Humoristil ja kirjanikul Mark Twainil ei saanud sellest kunagi küllalt. Seelikukütt Casanova pidas seda jooki „asendamatuks abivahendiks võrgutamisel“. Vene tsaar Peeter Esimene võttis voodisse minnes kaasa lausa neli pudelit kõnealust märjukest. Kõditavate mullidega šampanja, kergemeelne jook, on iga peo kõrghetk.

Põhja-Prantsusmaalt pärinev kihisev vahuvein on lahutamatult seotud suurte isiksustega. Paljudel neist on šampanjaga olnud kirglik suhe. Näiteks Winston Churchill jõi elu jooksul hinnangute kohaselt (peale astronoomilise koguse viski ja muude jookide) 42 000 pudelit šampanjat.

Moekunstnik Coco Chanel väitis, et jõi mullijooki siis, kui oli armunud, ja ka siis, kui ta seda ei olnud.

Lily Bollinger, kes juhtis pärast Teist maailmasõda oma perekonna šampanjavabrikut, oli veelgi avameelsem: „Ma joon šampanjat siis, kui ma olen õnnelik ja kui ma olen kurb. Mõnikord joon ma seda üksinda. Teiste seltskonnas pean ma seda kohustuslikuks. Ma rüüpan seda, kui ma ei ole näljane, ja joon siis, kui olen. Muidu ei puuduta ma seda üldse – kui ma just janune ei ole.“

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Tänapäeval valatakse šampanjat klaasidesse siis, kui on põhjust tähistada võitu, kui abiellub pruutpaar või iseäranis siis, kui saabub uus aasta.

Champagne’i regioon Kirde-Prantsusmaal võinuks tuntuks saada hoopis väetise leiutamise kohana, sest seal ei kasvanud peaaegu miski. Kehvasti edenesid ka viinapuud, mille roomlased 57. aastal eKr Champagne’i lubjarikkasse pinnasesse istutasid. Ei Rooma ajal ega ka järgmise tuhande aasta jooksul pälvinud nende saadused mingisugust laiemat tähelepanu.

Champagne’i vein oli tollel ajal pisut punaka värvusega, valmistatud sinistest viinamarjadest ja soovitatavalt ilma mullideta. Keegi ei tahtnud kuuldagi mõttest, et vein võiks kihiseda. Talupojad nägid meeleheitlikult vaeva, et teha oma viinamarjadest hea klassikaline maitseküllane vein, kuid takistuseks oli piirkonna kehv kliima. Külmad talved peatasid valmiva veini käärimise ning pooltoores jook villiti pudelitesse või vaatidesse. Kui saabus kevad, panid soojad päikesekiired veini uuesti käärima. Selle tagajärjel tekkisid veini süsihappegaasi mullid.

Niisugust kihisevat pudelit peeti raisku läinuks ja mullide teket püüti iga hinna eest vältida. Šampanjavalmistajad nimetasid kihisevaid pudeleid saatana veinideks, sest need kippusid pauguga lõhki minema.

„Jooge see ära enne lihavõtteid – enne kevadet, kui ilm läheb soojaks ning vein hakkab uuesti vahutama,“ hoiatasid veinikaupmehed, kui müüsid Champagne’i viletsavõitu veini.

Piirkonna hädade lõppu kuulutas Dom Pérignoni koputus Hautvillersi kloostri väravale. See juhtus 1668. aastal Épernay linna lähedal. 30aastane munk võeti kloostrisse tööle veinimeistrina ning ta pidi hoolitsema selle eest, et veinimüük täidaks kloostri kassat. Selleks plaanis Pérignon veini kvaliteeti parandada.

Pérignoni on ekslikult nimetatud šampanja isaks, kuid tõele au andes ei mõelnud munk vahuveini, mida tänapäeval seostatakse Champagne’iga, ise välja. Tegelikult võitles Pérignon kogu elu hoopis mullide eemaldamise eest, küll aga juurutas ta uuendusi, mis tõid veinimaailmas kaasa revolutsiooni.

Dom Pérignon rakendas hommikust viinamarjade korjamist, et madal temperatuur aitaks viinamarju säilitada. Samuti sortis ta välja kahjustatud viinamarjad, mis oli ennekuulmatu ajal, mil esmatähtis oli kvantiteet.

„Võtke selle asemel sihiks kvaliteet, mis toob kaasa lugupidamise ja tulu,“ rääkis Pérignon.

Loe šampanja ajaloost lähemalt aprillikuu Imelisest Ajaloost.

Vaikelu puuviljade ja šampanjaga   Foto: Helen Searle / Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555