Rändlindude saladus
Aastatuhandeid mõistatasid eurooplased, kuhu nende metsalinnud talviti kaovad. Kas nad vajuvad talveunne, lahkuvad Kuu peale või kehastuvad teiseks liigiks? Selguse tõi 1822. aastal üks kurg.
Kui Saksa riigikrahv Christian Ludwig von Bothmer laskis 21. mail 1822 Mecklenburgis Klützi küla lähedal alla ühe valge-toonekure, märkas ta hämmastunult, et keegi teine kütt oli seda pikajalgset lindu varem juba tabanud.
Linnu kaelast oli läbi tunginud 80 sentimeetri pikkune nool, millel oli rauast teravik. See oli lindu sisenenud rinnakust ning välja tulnud peaaegu pea juurest. Von Bothmer imestas oma veidra saagi üle ja andis surnud linnu üle konservaatorile, kes pidi sellest topise tegema.
Krahvil polnud toona aimugi, et tol kevadpäeval oli ta kogemata andnud suure panuse teaduse ühe suure mõistatuse lahendamisse. Keegi ei teadnud veel vastust küsimusele, kus kured ja teised rändlinnud talvituvad, kui nad sügisel põhjapoolkeralt kaovad.
Vastus kukkus koos selle vigaseks lastud kurega sõna otseses mõttes taevast alla. Tänapäeval teame, et väga paljud linnuliigid lendavad sügisel oma talvekorterisse soojadesse maadesse ja tulevad kevadel tagasi. 19. sajandi alguses polnud see veel sugugi iseenesestmõistetav käibetõde.
Loe rändlindude mõistatusest lähemalt maikuu Imelisest Ajaloost.
