Puidust tankid tümitasid ristirüütlite väge

Kui preester Jan Hus 1415. aastal ketserina põletati, tõstsid tema poolehoidjad Böömimaal mässu. Ülestõusu püüdis lämmatada 80 000 ristirüütlit, ent üks ühesilmne väejuht lõi oma superrelvaga nad taganema.

Kui Jan Hus oli hussiitide sulg, siis Jan Žižka oli nende mõõk. Tema päritolust on teada peamiselt see, et Žižka sündis Lõuna-Böömimaal 1360. aasta paiku maaomaniku peres. Kahekümnendal eluaastal kolis ta Prahasse. Varases eas kaotas mees ühe silma ning sai Prahas hüüdnimeks Žižka, mis tähendab tšehhi keeles „ühesilmset“.

1409. aastal oli Žižka kuulunud Böömimaa kuninga Václav IV ihukaitsesse. Seal tutvus ta esimest korda Jan Husi ja tema reformiideedega. Karismaatilisest ja kõneosavast jutlustajast oli lummatud suur osa õukonnast ja sama juhtus Žižkaga, kellest sai hussiitide pühendunud liige.

Kui Husi toetajad kuulsid, et nende vaimne juht põletati tuleriidal, siis nad radikaliseerusid. Ehkki Böömimaa kuningas Václav ajas leplikku poliitikat ja tegi kõik, et vältida oma valdustes religioosse kodusõja puhkemist, keesid meeleolud 30. juulil 1419 üle. Mõned hussiidid olid vangistatud ja nende vabastamiseks läks Žižka koos rühma kaasusklikega Praha raekoja juurde. Kui ühest aknast visati kivi, tungis rahvas Žižka juhtimisel raekotta. Vihased hussiidid viskasid raekoja akendest munakivisillutisele surnuks juhtiva bürgermeistri, justiitsbürgermeistri ja raehärrad.

Praha raekoja ründamine ajas kuningas Václavi nii vihale, et ta sai kaks infarkti ja vajus surnuna kokku. Troonijärgluses seisis esimeses järjekorras ei keegi muu kui Saksa ja Ungari kuningas Sigismund, hussiitide vaenlane number üks. Algasid hussiitide sõjad.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Hussiitide ülestõus paiskas Böömimaa kaosesse, senised vagad katoliiklased hakkasid üksteist taga kiusama, välja ajama ja tapma. Piisas üksnes kellegi süüdistamisest ketserluses, et saata mehed, naised ja isegi lapsed võlla kõlkuma.

Konflikt omandas tõelise kodusõja iseloomu Prahas, kus viibis ka Žižka. Tänavaist said lahinguväljad, kus ühel pool võitlesid meeleheitel hussiidid ja teisel pool kuninga katoliiklased. Suurtele linnaosadele pandi tuli otsa ning Žižka juhtimisel püüdsid hussiidid võtta enda kontrolli alla linna kindlustusi.

Praha hussiidid olid aga sisemiselt lõhenenud. Hussiitide mõõduka suuna esindajad – niinimetatud kariklased – otsustasid kuninga katoliiklastega läbi rääkida ning andsid neile üle kindluse, mille Žižka oleks muidu kindlasti endale vallutanud.

1419. aasta novembris põgenes vihane Žižka koos taboriitide, hussiitide liikumise radikaalse osaga, edelasse Plzeňi linna.

Rooma paavst Martinus V soovis kõik kirikusisesed tülid karmilt maha suruda ning kutsus 17. märtsil 1420 ristiretkele Böömi ketserite vastu. Hussiidid valmistusid lahinguks ja paljud nende jutlustajad kruvisid üles peavoolu katoliikluse vastast retoorikat.

„Kirikust on saanud mitte ainult võõrasema, vaid koletis, mis neelab omaenda järglasi,“ põrutas preester Jan Želivský.

Peagi pärast paavsti ristiretke algust piirati Plzeň ümber ja Žižka sattus lootusetusse olukorda. Ühesilmsel böömlasel oli aastatepikkune sõjakogemus, muu hulgas oli ta võidelnud palgasõdurina ning juhtinud suurt röövlibandet. Nüüd pidas ta taboriitide sõjaväelise juhina läbirääkimisi rojalistide väejuhiga.

Žižkale öeldi, et kui ta Plzeňi käest annab, võib ta vabalt minna Tábori linna Lõuna-Böömimaal, mis oli taboriitide peamine tugipunkt. Žižka 400meheline vägi asus teele 12 puuvankriga, mis olid täis laaditud toidumoona ja relvi. Lubadust kindlustada turvaline reis aga murti, sest katoliiklased ei pidanud ketseritele antud lubadusi endile siduvaiks.

Loe hussiitide ülestõusust ja sellest, kuidas Žižka leiutas uudsed vankerkindlused, mida võiks pidada soomusmasinate puust eelkäijateks, lähemalt juunikuu Imelisest Ajaloost.

Kindlusvankrid nägid algelised välja, kuid olid piisavalt võimsad, et peatada isegi raskerelvastuses rüütlite tormijooks.  Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555