Soome sõdurid tõrjusid venelaste rünnaku

Väike kaljusaar Bengtskär Soome lahe suudmes oli suure strateegilise tähtsusega. Kui puhkes Jätkusõda, otsustasid Nõukogude väed saare vallutada ja sealse tuletorni õhkida. Soomlastel oli teistsugune arvamus.

Soome leitnandi Fred Lutheri kambri uks lendas 1941. aasta 26. juuli öösel kell 1 pauguga lahti. Ukselävel seisis noor reamees, kes hüüdis: „Venelased tulevad!“

25aastasele Lutherile allus väike Soome üksus, mis valvas Bengtskäri kaljusaarel seisvat majakat. Leitnant kargas akna juurde ja silmitses saart. Tema tuba paiknes majaka külge ehitatud eluhoone teisel korrusel.

Suveöö hämaruses nägi Fred Luther mõnd ähmast kogu varjuna liikumas. Leitnant mõtles, et need on tema oma sõdurid, ning hüüdis aknast: „Mehed, positsioonidele!“

Vastuseks tärises Vene automaat ning valang purustas aknaklaasi, nii et Luther pidi oma toas põrandale viskuma. Kui laskmine lakkas, kiirustas ta paljajalu trepist alla ja jooksis õue.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Tuletorni sissekäigu lähedal nägi ta kolme oma sõdurit, kes püüdsid positsioonile üles seada kuulipildujat. Nad ei saanudki seda tööle, sest enne niitis venelaste automaadivalang relva kohale kummardunud soomlased maha.

Leitnant Luther adus olukorra tõsidust. Venelaste rünnak majakasaarele oli alles alanud, kuid juba oli mitu Soome sõdurit surma saanud. Ta mõistis, et peab oma allesjäänud võitlejatega ilmutama kogu vaprust, mis oli Soome sõdurid Talvesõjas nii kuulsaks teinud.

Aastail 1939–1940 peetud Talvesõda oli hoolimata vaprusest soomlastele kalliks maksma läinud. Rahu sõlmimiseks pidi Soome loovutama Nõukogude Liidule suure osa Karjalast, kokku üheksa protsenti territooriumist. Kaotatud alalt evakueeriti 422 000 soomlast.

Peale järeleandmiste idas tuli Nõukogude Liidule loovutada ka Hanko poolsaar Edela-Soomes.

Ametlikult vormistati see rendilepinguna ning Nõukogude Liit asutas sealsesse Soome parimate jääoludega sadamasse oma mereväebaasi, kuhu paigutas 30 000 sõdurit. Sel moel lootis Nõukogude Liit peale Soome alalise ähvardamise hoida oma kontrolli all ka sissepääsu Soome lahte.

Bengtskäri saar jäi koos tuletorniga siiski soomlastele. Juba Talvesõja päevil oli Soome armee kasutanud tuletorni vaatlus- ja tulejuhtimispunktina, kust sai jälgida kogu Soome lahe suuet. Pooleteise hektari suurune kaljusaar tõusis küll kõigest 6 meetrit üle merepinna, kuid tuletorn oli 46 meetrit kõrge.

Kui venelased sõja järel Hanko poolsaare oma kontrolli alla võtsid, osutus tuletorn soomlastele suurepäraseks kohaks, kust sai silma peal hoida ka sellel, mis toimus 25 kilomeetri kaugusel Hankos.

Kui Saksamaa 22. juunil 1941 Nõukogude Liitu ründas, siis nägi Soome soodsat võimalust Talvesõjas kaotatud maade tagasisaamiseks ning astus 25. juunil Saksa poolel sõtta, alustades Jätkusõda.

Nõukogude sõjavägi alustas Hanko baasist kohe esimesel sõjapäeval lahingutegevust, rünnates mitut Soome tugipunkti, sh Morgonlandeti saart, mille strateegiline positsioon oli sarnane Bengtskäri saare omaga. Bengtskäri tuletornis võtsid taas koha sisse Soome tulejuhid, kes suunasid sealt nii rannakaitsepatareide kui ka sõjalaevade kahurite tegevust.

Nõukogude pool mõistis, et strateegiliselt oluline Bengtskäri saar tuleb Soome käest ära vallutada, ning kavandas selleks öise operatsiooni.

Venelased kavatsesid saarele saabuda nelja patrullkaatriga, saare vallutada ning tuletorni õhku lasta. Selleks varuti 70 meest, kes olid relvastatud automaatide ja granaatidega ning tuletorni õhkimise tarvis ka lõhkeainega.

Venelased uskusid Soome vangidelt saadud andmete põhjal, et tuletorni valvab ainult neljameheline kaitserühm. Tegelikult aga olid soomlased saarele tugevduseks saatnud 26mehelise üksuse, mida juhtis leitnant Fred Luther. Soome sõdurid olid valdavas osas noored poisid, kes olid mobiliseeritud lähiümbruse saarestikust. Soomlastel olid relvastuses 20milli­meetrise kaliibriga Madseni seniitkahur, mõned kuulipildujad ja granaadid ning nad olid saarel end kindlustanud ja paigaldanud rannikule okastraattõkked.

Loe lahingust lähemalt juunikuu Imelisest Ajaloost!

Bengtskäri kaitsjate relvastuses olnud Madseni 20 mm seniitkahur tulistas 250 lasku minutis. See suutis 500 meetri kauguselt läbistada 3 cm paksuse soomuse.   Foto: SA-Kuva / Soome armee
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555