Püha Graali otsingud

Karikas, kuhu koguti Jeesuse veri, annab legendi järgi oma valdajale igavese elu. Seda kristluse suurimat aaret on sajandeid otsinud nii templirüütlid, arheoloogid kui ka aardekütid. Võib-olla hoitakse seda kõigile vabalt ligipääsetavana hoopis Valencias.

Kui keskealine britt John Bowers Lõuna-Inglismaal Glastonbury Tori künkal edasi-tagasi sörkis, sakutas tuul tema pikka tuhmrohelist mantlit. Treenitud silmaga uuris Bowers maastiku lohke ja otsis jälgi veest, mis võinuks paljastada mahlaka rohu all peituvad õõnsused.

Bowers oli sel 158 meetri kõrgusel künkal veetnud juba sadu päevi. Endine bussijuht oli veendunud, et just Glastonbury Tor varjab Püha Graali, ning koos tuhandete teiste graaliküttidega oli ta palju aastaid pühendanud Glastonbury kandi läbiuurimisele. See müütiline küngas on kuulsaks saanud tänu kuningas Arthuri lugudele ning mõjub seetõttu magnetina seiklejatele, keda vaevab kinnisidee kristluse legendaarseima objekti leidmisest.

Legendi kohaselt oli Püha Graal lihtsalt üks karikas, kust Jeesus viimsel õhtusöömaajal jõi. Pärast Jeesuse hukkamist kasutati seda peekrit vere kogumiseks tema kehast, mis ristil rippus. Kuna graalis olevat säilinud jumalapoja pulseeriv veri, siis olevat peekril imettegevad omadused. Graali omanikule on kindlustatud jõukus, õnn ja igavene elu.

Seetõttu on graali otsitud juba peaaegu paar tuhat aastat. Kõige karastunumad aardekütid usuvad, et peekrit pole mõtet otsida tolmusest ja päikeselisest Jeruusalemmast, vaid Euroopale märksa lähemalt. Nad on oma lootusrikkad pilgud pööranud lopsaka ja jaheda kliimaga Lõuna-Inglismaa poole.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Võhikul võib tekkida küsimus, kuidas sattus verd täis peeker Kolgata mäelt, kus Jeesus hukati, tuhandete kilomeetrite kaugusele Inglismaale, liiatigi veel sellisel ajal, kui merereisid olid vaevarikkad ja harvad. Graaliküttidel on vastus varnast võtta ning nad tuginevad seejuure iidsetele legendidele, vanadele tekstidele ja vähe tuntud piiblitegelasele Arimaatia Joosepile.

Uue testamendi järgi oli Joosep rikas mees, kes sai roomlastelt loa võtta risti löödud Jeesus ristilt alla ja matta ta oma kaljusse raiutud hauakambrisse. Joosepit mainitakse kõigis neljas evangeeliumis ja ta võis olla Jeesuse onu.

Johannese evangeeliumis öeldakse, et pärast Jeesuse surma torkas üks sõdur tema keha piigiga ning haavast voolas välja verd ja vett. Legendi järgi olevatki Joosep selle vere kogunud peekrisse. Kuigi verekogumist ei mainita üheski tolleaegses allikas, on lugu usutav, sest toonane juudi traditsioon nägi ette, et surnukeha tuli püüda matta tervikuna. See hõlmas ka surnu verd. Seega on tõesti võimalik, et kui Jeesuse keha oli läbi torgatud, püüdsid tema jüngrid koguda võimalikult palju verd.

Kohe pärast Jeesuse ristilöömist sattus tema loodud uus kultus raskustesse. Roomlased, kes Palestiinat okupeerisid, suhtusid järjekordsesse uude usulahku tõrjuvalt ning sellele aitas kaasa juudi ülempreestrite ässitustöö. Piirkond oli rahutu ning paljudel algkristlaste juhtidel tuli põgeneda või vangi minna. Sama saatus tabas ka Arimaatia Joosepit.

Arimaatia Joosepi käekäigule heidab valgust apokrüüfiline Nikodeemuse evangeelium, mis ei kuulu piibli kanooniliste raamatute sekka. Jeesuse auväärse matmise üle ärritunud ülempreestrid pistnud Joosepi vangi, kuid talle ilmus üles tõusnud Jeesus, kes ta vabastas. Seejärel lahkus Joosep Jeruusalemmast oma kodukohta Arimaatiasse.

Graalikütid aga usuvad, et Joosepil oli kaasas Jeesuse verega peeker ehk graal. Ehkki seda ei tõenda ükski allikas, oletavad nad, et Joosep soovis väärtusliku reliikvia toimetada ohtlikust Palestiinast nii kaugele võimalik. Ja sestap viiski ta graali Inglismaale Glastonburysse.

Tõsiasi, et 2000 aastat tagasi oli niisugune merereis ühtaegu ohtlik kui ka väga pikaajaline, graalikütte ei häiri. Vastupidi, nad osutavad, et kui üldse keegi, siis just Arimaatia Joosepi taoline mees võis suuta sellise reisi ette võtta. Piiblis kirjeldatakse Joosepit kui rikast kaupmeest. Seega võisid tema kaubareisid tõesti ulatuda kaugete maadeni, ka Inglismaani.

Loe Püha Graali otsingutest lähemalt juulikuu Imelisest Ajaloost!

Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555