Talibani võitlus monumentidega

2001. aastal laastas Afganistani nälg. Pärast viit aastat võimulolemist vajas Talibani režiim meeleheitlikult abi, kuid välismaailm boikottis neid. Konflikti esimesteks ohvriteks said kaks erilist Buddha kuju.

Talibani mullad olid maruvihased. 2001. aastal tabas Afganistani pärast pikaajalist põuda karm talv ja kevadeks nälgis kuni miljon afgaani. Riigi usuliidritele aga tundus, et lääne diplomaadid olid palju rohkem huvitatud iidsetest Buddha kujudest kui afgaanide kannatustest.

„Kui teie lapsed teie silme all surevad, ei hooli te mingisugusest kunstiteosest,“ ütles Talibani režiimi esindaja ühes usutluses New York Timesile.

Asi oli selles, et äärmuslik Taliban oli võtnud nõuks hävitada kaks hiiglaslikku Buddha kuju, mis seisid riigi põhjaosas Bāmyāni orus. 2. märtsil tehtigi selle tööga algust: kujude pihta lasti õhutõrjerelvadest ja suurtükkidest ning hävitustöö lõpetati hiljem dünamiidiga.

Talibani esindaja selgitas, et nende ligi 1500aastaste kujude hävitamises oli süüdi lääs. Välisriikide diplomaadid olid Talibanile tõesti pakkunud raha Buddha kujude säästmiseks. Seda tehti ajal, mil Taliban võitles piirkonnas kohaliku maakaitseväega.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

„Meie usuliidrid soovitasid selle asemel kulutada raha meie laste aitamiseks, kes samal ajal alatoitluse kätte surid. Diplomaadid aga keeldusid. Nemad väitsid, et raha on mõeldud ainult kujude jaoks,“ täpsustas kõneisik.

„Mullad vihastasid ja ütlesid: „Kui te hävitate meie tuleviku majandussanktsioonidega, siis ei saa te muret tunda meie kultuuripärandi pärast.“ Seega otsustasid nad, et kujud tuleb ikka hävitada,“ selgitas Talibani esindaja.

Afganistani usuliidrid käskisid 38 ja 55 meetri kõrgused Buddha kujud maha lõhkuda. Hoolimata välisriikide protestidest ei lasknud Taliban ennast kõigutada. Kui välismaine kriitika üldse kuidagi mõjus, siis see ainult tugevdas islamistide otsustavust.

Taliban soovis Buddhat kaitsta

Kahe Buddha kuju hukatuse alguse võib leida juba viis aastat varasemast ajast. 1996. aastal tuli Afganistanis võimule uus ja tundmatu jõud. Pärast mitut diktaatorit, Nõukogude okupatsiooni ja verist kodusõda võttis riigis võimu fundamentalistlik liikumine Taliban.

Taliban järgis koraani ranget tõlgendamist, kuid esialgu neil kontrolli kogu Afganistani üle siiski polnud. Eriti riigi põhjaosas oli võim enamasti ikka kohalike liidrite käes.

Alles 1998. aastal õnnestus Talibanil vallutada Bāmyāni org, kus seisid ühte kaljuseina nikerdatuna kaks tohutut Buddha kuju. Keegi üliagar Talibani kohalik pealik hakkas kohe väiksema Buddha näkku auke puurima, et nendesse lõhkeainet paigaldada. Kui Talibani kõrgeim juht mulla Moḩammad ’Omar sellest kuulis, käskis ta kujud viivitamatult konserveerida.

Ka Talibani kultuuriminister osutas vajadusele kaitsta muinasaegseid esemeid ja muud kultuuripärandit. Ta nimetas selles kontekstis Bāmyāni kujusid ning märkis, et alates ajast, mil riik muutus islamiusuliseks, ei ole kujusid kunagi vähimalgi määral kahjustatud. Minister rõhutas, et Bāmyāni ei hävitata, vaid vastupidi, seda kaitstakse.

Talibani-­aegses Afganistanis on aga toimunud ka nii mõndagi sellist, mille üle liikumise juhtidel mingisugust kontrolli polnud.

Mulla kuulutas iidolitele sõja

Esimene ohumärk saabus siis, kui üks Talibani kõrge positsiooniga liige rajas endale jõuga pääsu Kabuli muuseumisse ning purustas osa muuseumi vanaaja skulptuuride kogust. Ta uskus, et kujud kujutasid ebajumalaid ja kuulusid koraani järgi hävitamisele.

2001. aasta alguses purustati või varastati muuseumist kokku üle 2500 objekti. Ka Talibani tippjuhtkond hakkas „ebajumalakujude“ kohta üha sõjakamaid seisukohti väljendama.

Mulla ’Omargi muutis meelt ning hakkas juhtima rünnakuid minevikujumalusi kujutanud arheoloogilistele leidudele. 26. veebruaril andis juht näiteks välja määruse, milles käskis hävitada kõik Afganistanis leidunud mitteislami kujud ja pühakojad. Säärane kursimuutus oli põhjustatud sellest, et esile oli kerkinud Talibanist veelgi hullunum jõud. See oli Al Qaeda, kelle liider Osama bin Laden redutas Afganistani mägedes.

Vähesed pealtnägijad on seni julgenud rääkida sellest, mida nad 2001. aastal Bāmyāni orus kogesid. Toona 35aastane MH (nimi on toimetusele teada) on üks nende seast. Ta elas Bāmyāni orus ning oli nagu paljud teised selle piirkonna asukad šiiit ehk šiia moslem.

Talibani liikmed olid sunniidid ehk sunni moslemid, kes pidasid šiiite jäledateks ususalgajateks. Nende äärmusliku islamitõlgenduse kohaselt oli neil ehk n-ö õigeusklikel õigus ususalgajad tappa või nad orjadeks võtta.

MH-l vedas ja ta sattus orjaks. Buddha kujude hävitamise ajal kartis ta pidevalt õhku lennata või kuuli pähe saada. Talibani vangina rügas ta päevast päeva Buddha juurde lõhkeainet vedades. Maailma suurimad seisva Buddha kujud olid kaljusid kaunistanud kogu tema eluaja, kuid nüüd sunniti teda ja 24 teist vangi ette valmistama nende hävitamist.

Taliban vedas lõhkeainet Bāmyāni orgu veokitega. Vangid pidid selle hoidlast Buddhade juurde tassima.

„Mehed teadsid, et võivad iga hetk surra plahvatuse tõttu või vangi­valvurite käe läbi,“ ütles MH 2015. aastal ühes usutluses BBC-le.

MH oli mõistagi südamest nende iidsete kujude hävitamise vastu, kuid temal ei olnud valikut.

„Ma nägin haige jalaga meest, kes ei suutnud lõhkeainet tassida. Taliban lasi ta kohapeal maha ja teisele vangile öeldi, et too tema surnukeha teelt koristaks,“ meenutas MH.

Kutsuda tuli lõhkamiseksperdid

Esimene lõhkamiskatse nurjus. See suutis hävitada ainult osa suurema Buddha jalgadest. Seepeale jätkas Taliban oma arsenali kuhjamist Bāmyāni orgu.

MH meenutas, et mõned lõhkeained nägid välja just nagu seep ning tundusid katsudes kui jahu. Vangide tööjõudu kasutades korraldas Taliban kaks kuni kolm lõhkamist päevas, et Buddhasid tükkhaaval hävitada.

Vangid kõlkusid Buddha kujude ees köite otsas, paigutades lõhkelaenguid avadesse, mille nad olid ise kujude sisse puurinud.

„Me olime nii hirmul, et nad lõikavad köie läbi või lasevad meil seal rippuda ka plahvatuse ajal,“ rääkis MH.

Ta lisas, et lõhkeaine käitlemisel olid abis Araabia ja Pakistani insenerid, sest Talibanil endal nappis mõistust ja oskust, kuidas kujude purustamiseks piisavalt tugevaid plahvatusi korraldada.

Samal ajal kui Taliban püüdis kujusid lõhata, mõistis rahvusvaheline kogukond hävitustöö hukka. Kriitikat tuli nii läänest kui ka budistlikest riikidest ning isegi mõõdukamate islamiriikide juhtidelt ja imaamidelt. Eriti kritiseeriti seda, et Taliban ei austa teisi religioone ega säilita kultuuripärandit.

Riigid, nagu Tai, Sri Lanka, Jaapan ja koguni Iraak, pakkusid, et ostavad kujud ära ning maksavad nende hooldamise eest. Taliban vastas nendele pakkumistele pelgalt põlgusega.

19. märtsil kutsuti Araabia telejaama Al Jazeera kaameramehed jäädvustama kujude hävitamist. Tohutu plahvatus raputas peaaegu kogu mäge. Kui suits hajus, olidki kujud läinud – kaljuseinas oli näha ainult kaht haigutavat auku.

MH nägi oma silmadega nii Buddha kujude lõplikku hävitamist kui ka Talibani vaimustust selle üle. Tulistati kuulipildujatest, tantsiti pöörases rõõmus ja õnnestunud hävitustöö puhul ohverdati üheksa lehma.

Hävitustöö oli vapustav

Plahvatus tekitas mitte üksnes augud kaljuseina, vaid ka tühimiku afgaanide kultuuripärandisse. Jõhkrast teost olid vapustatud nii kultuurieksperdid kui ka lihtinimesed.

Naser Modaber, hilisem Bāmyāni ajalooliste monumentide eest vastutaja, rääkis ühes usutluses Al Jazeerale, et ta oli Pakistanis põgenikelaagris, kui nägi esimest korda pilte tühjadest niššidest mäeküljel.

„Tundsin oma südames meeletut kurbust. Ma leidsin, et koos Buddhade hävitamisega kadusid kogu ajalugu, kultuur, kunst ja afgaanide süda,“ sõnas ta.

Ka MH oli rusutud mõttest, et oli aidanud hävitada maa kaht suurimat kultuuriaaret. „Ma kahetsesin seda toona, ma kahetsen seda praegu ja jään seda alati kahetsema, kuid ma ei saanud vastu hakata. Mul ei olnud valikut, kuna siis oleksid nad mind tapnud,“ tõdeb ta.

Rekonstrueerimine näis mõttetu

2001. aasta oktoobris kukutas USA juhitud sõjaline operatsioon Talibani. Peagi hakati rääkima kujude rekonstrueerimisest. Teisalt aga tõdeti, et taastamine oleks mõttetu ning kujudest järele jäänud augud kaljuseinas on parimaks hoiatuseks religioosse ja kultuurilise sallimatuse eest.

2020. aastal küsis Afganistani ajaleht 8am MH arvamust. Mees vastas, et oleks rumal kulutada raha rekonstrueerimisele enne, kui Afganistan saab tugeva, tõhusa ja kaasava valitsuse.

„Muidu hävitab Taliban need kujud arvatavasti uuesti.“

MH-l võib olla õigus.

2021. aastal sai Taliban Afganistanis taas võimule. Uus valitsus ei ole plaane Bāmyāni oru ja mäeküljel haigutavate tühjade orvade kohta avaldanud.

55 meetri kõrgune Buddha kuju pildistatuna 1963. aastal (vasakul) ja 2008. aastal pärast hävitamist.   Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555