Ajalooline tõde „Apteeker Melchiori“ filmis

Juba aastakümneid oleme oodanud säravat ja põnevat Eesti keskajast rääkivat filmi, mis kujuneks uueks „Viimseks reliikviaks“. Tänavu linastuski „Apteeker Melchior“, milles viiakse vaataja keskaegsesse Tallinna. Kas moodsate vahenditega on õnnestunud taasluua ajalooliselt autentne linn või vilksatab mõnes kaadris hoopis filmimeeste fantaasiamaailm, küsib Tallinna Linnamuuseumi arheoloogiakogu hoidja Küllike Tint

Mängufilm „Apteeker Melchior“ on olnud kunstnikele suur tuleproov. Neil tuli ju tekitada terve keskaegne Tallinn alates riietusest kuni linnapildi ülesehituseni välja. Ilukirjanduses detailselt kirjeldatud keskkondade põhjal maalib lugeja ikka oma kujutluspildi, mille kohta ei saa öelda, kas see on õige või vale. Ajaloo uurijad keskenduvad tavaliselt aga ühele uurimisküsimusele korraga. Ajalooõpikudki kirjutatakse seetõttu mitme teadlase koostöös. Nii moodustavad pusletükid tervikpildi.

Seevastu filmis tuleb luua olustik, mis tugineb nii ilukirjandusele kui ka teaduslikele andmeile, ning anda vaatajale see kõik edasi mõne hetkega.

Seetõttu on ajaloolasel põnev analüüsida filmi ajaloolise tõepärasuse seisukohast, mõeldes samal ajal kaasa filmitegemise nüansside üle.

1409. aastal, kui Melchior Wakenstede lahendas linnas toime pandud mõrvajuhtumeid, oli Tallinn pidevas ehitusjärgus ja puumajad asendati tuleohutuse eesmärgil kivimajadega. Kuigi tänavate võrk oli üldjoontes sama nagu tänapäeval, võib ajas tagasi minnes mõnes kohas kindlasti kukalt kratsima jääda.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Küllap oleks meie meelest kummaline vaatepilt juba see, et paljudel hoonetel on aknaklaaside asemel seapõied või pärgament. Klaasaknaid said endale lubada üksnes rikkamad. Samuti ei kujutaks me ette, et Lühikese jala alt võiks kohe näha Pika jala tänavat, sest Lühikese jala kivist väravatorn koos müüriga ehitati alles 1454. aastal.

Filmimaailm jätab võimaluse ka mõttemängudeks. Kes Tallinna vanalinna tunneb, sel oli filmis kindlasti tore ja mänguline vaadata, kuidas Pikast jalast üles kõndides võis eespool näha hoopis Kuressaare linnust, mille abil kujutati Toompea Väike-Ordukindlust. Tegelikult asus peasissekäik vaenlaste peale mõeldes hoopis linnuse põhjaküljel. See tähendab, et kindlusse saamiseks tuli läbida Toomvärav ja minna Suur-Ordukindluse kaudu.

Ka Aida tänaval filmitud Melchiori kodu võis kohati jätta tunde, et tegemist on raamatus kirjeldatud Rataskaevu tänavaga, ainult ilma kaevuta. Seda seetõttu, et tänavalt paistis ordukindluse Pilstickeri torn. Tegelikkuses paistaks Rataskaevu tänavalt ilmselt Landskrone torn, kuid arvatavasti oleksid Toompea Suur-Ordukindluse müürid ja kaitsetornid selle vaate nii või teisiti ära varjanud.

Eriti rõõmustav oli aga filmi avavaade Tallinnale, mis avaneb kaadris, kus linna saabub keskaegne kaubalaev koge.

Eks filmi pausile pannes saab ajaloolane siingi kommenteerida näiteks kirikutornide kõrguse õigsust või nuriseda mõne liigse kaitsetorni üle. Vaatajale on aga oluline äratundmisrõõm. Paarisekundilise lõigu vältel ei jõua tegelikult ajalooliselt küsitavaid detaile märgata.

Loe filmi ajaloolisest taustast lähemalt augustikuu Imelisest Ajaloost!

Animeeritud Toompea Väike-Ordukindlus on kujutatud vaatajale tuttavalt terviklikult säilinud lääneküljelt (Toompuiestee poolt). Sadama poolt vaadates peaks aga tegelikult paistma linnapoolne, praeguseks hävinud sein.   Foto: Kaader filmist „Apteeker Melchior“
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555