Koer tegi meist maailma ohtlikema looma

Kui nüüdisinimene migreerus Aafrikast Euroopasse, ootasid teda ees aplad koopalõvid, hiiglaslikud koopakarud ja võimsad neandertallased. Me saime kõigist jagu tänu koostööle ühe teise ohtliku kiskjaga – halli hundiga.

Teadlaste arvates migreerusid inimese (Homo sapiens) esivanemad Aafrikast Euroopasse umbes 60 000 kuni 90 000 aastat tagasi. Varaseimad inimeste leiud Lääne-Euroopast on 54 000 aastat vanad. Lähis-Idas ja kaugemal Põhja-Euroopas kohtasid migrandid teist inimliiki – neandertallasi –, kes oli Euroopasse rännanud mitusada tuhat aastat varem.

Lühikasvulised robustsed neandertallased olid juba vähemalt 350 000 aastat kohanenud põhjas valitsenud jäise kliimaga. Karm elu oli teinud nad tugevaks, vastupidavaks ja leidlikuks. Et end soojas hoida, valmistasid neandertallased tapetud loomade, näiteks piisonite ja karvaste ninasarvikute nahast rõivaid.

Ameerika Ühendriikide antropoloogiaprofessor Pat Shipman usub, et just kokkupuude Euroopas elanud võimsa muistse inimesega ja ka siinsete suurkiskjatega lõi eeldused inimese ja koera tulevaseks koostööks.

„Nüüdisinimeste vastasseis neandertallastega ja Euroopa jääaegse faunaga on esimene ajalooline juhtlõng,“ osutab Pat Shipman raamatus „Our Oldest Companions“ („Meie vanimad kaaslased“).

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Et mitte surra nälja ja külma kätte, pidid migrandid kiiresti õppima hakkama saama. Euroopas laiunud hiigeltundras oli ohtlik jahti pidada, sest jääaja loomad olid suuremad kui need, keda Aafrikast sisse rännanud mäletasid. Euroopa mammut oli peaaegu 6 meetrit kõrge, piisonid 2 meetri kõrgused ja koopalõvi turjakõrgus oli peaaegu 1,5 meetrit.

Euroopa oli toonase maailma üks ebasõbralikumaid regioone. Et siin ellu jääda, sõlmisime liidu niisuguse kardetud kiskjaga nagu hall hunt.

Millal täpselt hundi ja inimese koostöö algas, on vaieldav. Pat Shipman osutab, et peagi pärast seda, kui migrandid Aafrikast Euroopasse jõudsid, muutuvad neandertallaste arheoloogilised leiud üha harvemaks, kuni need ligi 28 000 aastat tagasi lakkavad täielikult.

Euroopas elanud sitke inimliik domineeris siin 350 000 aastat, kuid suri välja pärast kokkupuudet Homo sapiens’i ja tema uue sõbraga.

„Ma arvan, et meile tõi vallutajatena edu just meie partnerlus liputava sabaga relvaga ehk kodustatud koeraga,“ usub professor.

Tänapäeva inimese mänguhimuline karvane sõber ei sarnane just eriti palju jääaja hundiga, oma ürgse esivanemaga.

2018. aastal leiti Siberist 40 000 aasta vanune hundipea, millel oli säilinud ka karvkate. Pea pikkus kaelast kuni koonuni oli 40 sentimeetrit, mis osutab, et toonane hunt oli poolteist korda suurem kui tänapäevane.

„Kes valiks sellise hirmuäratava kiskja oma liitlaseks ja kaaslaseks,“ küsib professor Shipman retooriliselt.

Tema pakutava vastuse põhjal oli konkurents toidu pärast see tegur, mis sundis kaht liiki oma jõud ühendama. Hulkuvad hundid õppisid ajapikku inimeste elupaikade lähedusse hoidma, et süüa nende toidujäänuseid.

Loe hundi ja inimese liidust lähemalt augustikuu Imelisest Ajaloost!

Leidub rohkesti viiteid, et just partnerlus koeraga tegi inimesest looduse valitseja.  Foto: Shutterstock
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555