Pommiretk maailma lõppu

Kaks vana Briti pommituslennukit võtavad üle Atlandi ookeani ette pika tee Falklandi saarteni. Kui neil ei õnnestu argentiinlaste õhuväebaasi rivist välja lüüa, võib sõda brittidele lõppeda katastroofiliselt.

Falklandi saarte staatus oli juba 148 aastat olnud Argentina ja Suurbritannia vaheliseks tüliõunaks. Sestsaadik, kui Briti sõjalaevad sundisid 1834. aastal argentiinlased nendelt tuultest räsitud kaljusaartelt lahkuma, unistasid argentiinlased Falklandi ehk Malviini saarte (hisp Islas Malvinas) tagasivallutamisest.

Falklandi saared asuvad Argentina rannikust umbes 500 kilomeetri ja Inglismaast üle 12 000 kilomeetri kaugusel. Argentinas sõjaväelise riigipöördega võimule tulnud hunta otsustas selle eelise ära kasutada ning 2. aprillil 1982 okupeeris riigi sõjavägi saared.

Hunta uskus, et britid ei hakka kaugete kaljusaarte pärast sõjaga riskeerima. Sõjaline kaotus võinuks suurriigile väga kalliks maksma minna. Argentiinlased polnud aga arvestanud asjaoluga, et Suurbritannia peaministriks oli saanud raudse tahtejõuga ja ülimalt põhimõttekindel Margaret Thatcher.

Peaminister Thatcher andis kindlameelselt korralduse saata Falklandi saartele löögijõuline merelaevastik koos kahe lennukikandjaga, et ajada argentiinlased sealt minema. Kui neil aga jätkub pärast merelaevastiku saabumist ülbust paigale jääda, siis käskis Thatcher avada tule.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Enne dessandi maale saatmist tuli brittidel halvata Argentina õhujõud. Argentina hävitajad redutasid Port Stanley lennujaamas, mille olid ehitanud britid, ning võisid sealt õhku tõustes brittide 7000mehelise dessantväe kergesti uputada. Sestap tuli esimese asjana hävitada stardirada. Alles siis saanuksid Briti hävituslennukid Harrier lennukikandjailt õhku tõusta ning asuda saartel paiknenud vaenlast tümitama.

See küllaltki riskantne operatsioon sai nimeks Black Buck. RAF valis selle tarbeks välja vananenud lennukid Vulcan, mis olid kasutusele võetud 1956. aastal. Need pommituslennukid polnud kunagi sõjas osalenud. 26aastase teenistuse järel kõlbasid need pigem muuseumi. Valmis pandi neli lennukit.

Üsna varakult sai selgeks, et pommiretke tuleb alustada Suurbritanniale kuuluvalt Ascensioni saarelt, mis asub Aafrika lääneranniku lähedal ekvaatori kandis. Sealt jäi Falklandi saarteni veidi üle 6000 kilomeetri. See tähendas, et operatsioonist Black Buck pidi saama ajaloo pikim pommilennumissioon.

Niisuguse rünnaku planeerimine nõudis loovat mõtlemist, sest Vulcani tüüpi pommituslennukite suurim lennuulatus oli 4195 kilomeetrit. Niisiis oli lennukit tarvis õhus tankida, kuid ükski pommituslennuki pilootidest polnud saanud sellekohast väljaõpet, mis tuli nüüd kiiruga läbida. Lennuki õhus tankimine on ülikeeruline manööver, mis üldjuhul vajab mitmekuulist väljaõpet. Vulcani piloodid said selleks 14 päeva.

„Hävituslennukite piloodid uhkustasid, et ainult nemad oskavad õhus lennukeid tankida. Nii me mõtlesime: „Ha-haa! Siin on meie võimalus“,“ rääkis hiljem Alastair Montgomery, Vulcanite üks pilootidest.

Õhus tankimine tähendas seda, et pommituslennuk pidi manööverdama kütuselennuki taha, nii et kütuselennukist välja ulatuv voolik jääks sellega ühele joonele. Kütusevooliku otsas oli korv, millega pommituslennuki kütusetoru ots pidi põkkuma. Seejärel pidid mõlemad lennukid edasi lendama täpselt ühesuguse kiirusega 900 km/h.

Üks piloot selgitas: „Suure kütuselennuki saba taha lähenemine on üpris lihtne, kuid toru otsa korvi saamine on hoopis teine asi.“

Alastair Montgomery mäletas selgesti oma esimesi katseid kütuselennuki vooliku korvile pihta saada: „Mul kulus viisteist minutit ebaõnnestumistele: kord liiga vasakule, siis kord liiga paremale ja siis jälle liiga madalalt.“

Piloodid ütlesid, et õhus tankimise manööver on sama raske kui keedetud spagetti kassi tagumikku toppida. Harjutamine aga teeb meistriks ja iga päevaga õnnestus manööver üha paremini. Pilootide tuju see muidugi eriti ei parandanud. Nad teadsid, et kui missiooni ajal kütuse tankimine ebaõnnestub, siis tuleb neil kütuse lõppedes sooritada hädamaandumine hiiglaslikule Atlandi ookeanile. Oli kindel, et sealt ei tule neid keegi päästma.

Peagi tuli muresid juurde.

Loe pommiretkest lähemalt augustikuu Imelisest Ajaloost!

Avro Vulcan konstrueeriti külma sõja alguses tuumapommide heitmiseks. Lahingusse sattus see lennuk aga alles 26 aastat hiljem.  Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555