Müstikalembene Heinrich Himmler

Heinrich Himmler oli painatud müstikast ja okultismist. SSi juht saatis kogu maailma ekspeditsioone, et leida jälgi aarja rassi pooljumalikest esivanemaist.

Natsism kui fašismi üks harusid vajas rahvuslikku surnutekultust, õilsaid ja võimsaid esivanemaid, kelle kujuteldava heakskiidu poole pürgida. Selleks pidid teadlased – õieti küll teadlaste sildi all esinenud fantasöörid – traditsioonilise ajaloo- ja etnograafiateaduse puhtaks rookima ning looma selle asemele uue ja sobivama maailmapildi. Selle keskmeks pidi olema pikakasvuliste ja heledapäiste põhjamaalaste superrass, mis on ajaloo algusest peale olnud intelligentsuse ja tsivilisatsiooni allikas.

Juba 19. sajandil levis Saksamaa teadlaste seas arusaam, et aarjalaste juured on Tiibetis. Seal, Himaalaja raskesti ligipääsetavates orgudes, olevat aarjalased kauges minevikus rahumeelselt elanud. Mingil põhjusel nende idüll aga purunes ning pikkade sinisilmsete ja tugevate inimeste hõim rändas laia maailma, lagunedes seejuures mitmeks haruks.

Ühed läksid lõunasse ja vallutasid kogu India poolsaare ning teised liikusid läände, kus nad rajasid suurte impeeriumide pärlikee, kuni jõudsid viimaks välja Saksamaa ja Skandinaavia külmadele avarus­tele.

Võib näida veider, et selline andekas, küüniline ja kalkuleeriv mees nagu Himmler oli nii hõivatud millegagi, mida tänapäeval nimetatakse lamemaaluseks. Müstikalummus oli tulevasele tippnatsile omane juba ta lapseeas. Väike Heinrich kuulas süvenenult oma vanemaid, kui nood lugesid talle valjusti ette raamatuid Saksamaa ajaloo või Saksamaa ja Põhjala legendide kohta. Skandinaavia eelkristliku mütoloogilise luule kogumik „Vanem Edda“ lausa lummas poissi; selle luulekogu värvikad jumalad – Thor, Freyja ja Loki – avaldasid noorukile niivõrd sügavat muljet, et ta oli neist mõjutatud kogu elu.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Huvi ajaloo vastu aitas tugevdada üks tuba korteris, milles Himmlerite perekond Münchenis elas. Sellesse korterisse oli pereisa sisustanud esivanemate toa (sks Ahnenzimmer), mis oli täis perekondlikke reliikviaid, pilte, Rooma münte ja rohket antikvaarset kola.

Himmleri ajaloohuvi säilis ka täiskasvanuna. Natsipealik oli minevikku armunud ja tundis ammendamatut huvi sakslaste esiisade suuruse vastu. Ta neelas ajaloolisi romaane ja lugusid germaani hõimude vaprusest ja kangelaslikkusest ning nende aarja esivanematest. Ta oli samamoodi nagu paljud teised natsid veendunud, et vanade sakslaste veenides voolas kunagi puhas aarja veri. Võimule tõustes lootis ta, et Ahnenerbe teadurid suudavad aarja tarkuse pärlid Himaalajast üles leida.

Heinrich Himmler nägi ka ennast tõelise sakslasena, lausa esimese Saksa kuninga ja Saksa riikluse rajaja Heinrich I reinkarnatsioonina. Too oli troonile asunud 919. aastal.

SSlased kutsusid Himmlerit König Heinrichiks ehk kuningas Heinrichiks ning Himmler juhtis jutu regulaarselt sellele ammu surnud valitsejale, keda ta pidas oma teise suure iidoli, Adolf Hitleri ajalooliseks eelkäijaks.

2. juulil 1936, täpselt vana kuninga 1000. surma-aastapäeval, austas Himmler kuningriigi esimest valitsejat mälestusteenistusega Harzi mäestiku idaosas Quedlinburgis, kuhu kuningas omal ajal maeti. Himmleri käsul tühjendati linna piiskopikirik mälestusteenistuse ajaks kristlikest objektidest ning kaunistati selle asemel SSi ruunide ja haakristilippudega.

Kõik see oli osa Himmleri laiemast püüdest luua SSi organisatsiooni jaoks omaette kultusekoht, paganlik Meka, kuhu nii SSi liikmed kui ka tavakodanikud saaksid teha germanismi kummardamiseks palverännakuid.

Selle eesmärgi realiseerimisel oli suur samm edasi, kui arheoloogidel õnnestus 1937. aastal pärast mitmeaastast kannatlikku otsingut leida kiriku kõrvalt ja kuninga tühja haua lähedalt mõned luustiku­fragmendid. Need luud kuulutati otsekohe kuningas Heinrich I maisteks jäänusteks.

Luud asetati sarkofaagi ning maeti aupaklikult kiriku krüpti. Sellega kaasnes uhke tseremoonia, mida SSi nädalaleht Das Schwarze Korps kirjeldas järgmiselt: „Võbelev hõõgus heitis punast valgust musta rõivastatud sõdurite liikumatutele ridadele. Vaikses krüptis seisis SSi juht avatud sarkofaagi kõrval. Me seisime vaiki­des kesköötunnil surematu elutöö maiste jäänuste ees.“

Loe Himmleri müstitsimist ja veidratest uskumustest lähemalt septembrikuu Imelisest Ajaloost!

Heinrich Himmler asetab pärja kuningas Heinrich I jhauale  Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555