Põhjamaade must südametunnistus

Põhjamaade südametunnistusel on mitmesuguseid minevikus toime pandud jõledusi, nagu naiste-laste massihukkamised, LSD-eksperimendid homoseksuaalidega ja sundsteriliseerimine.

Tänapäeva Põhjamaades hinnatakse väärtusi, nagu humanism, inimõigused ja kaasamine. Kõigi Põhjamaade kappides leidub aga luukeresid, mis pole veel 100 aastatki vanad. Ka Põhjalas on ahistatud ja vangistatud vähemusi ning teisitimõtlejaid. Kaitsetute kodanikega on tehtud julmi eksperimente. Sigaduste motiiv on olnud ühiskonna paremaks muutmine: põrgutee on ju teatavasti sillutatud parimate kavatsustega...

Mustlased steriliseeriti vägisi

20. sajandi esimesel poolel olid Põhjamaade arstid, poliitikud ja arvamusliidrid sisse võetud eugeenikast. Teadlased uskusid, et soovimatute omadustega inimesi steriliseerides on võimalik rahvastiku genofondi parandada. Eriti just Rootsi poliitikud nägid sundsteriliseerimist imerohuna, mida sai kasutada „bioloogiliselt vähem väärtuslike“ vastu, nagu formuleeris üks 1929. aastal koostatud valitsuse raport. Kui teistes riikides mõjutas see praktika kõige rohkem vaimse arengupeetusega inimesi, siis Rootsis keskenduti tervele etnilise vähemuse rühmale ehk mustlastele.

Mustlasi nähti sotsiaalselt kahjuliku elemendina, kellest riik soovis lahti saada. Poliitikud otsustasid kehtestada sundsteriliseerimise, et tagada mustlaste väljasuremine aegamisi. Ligi 8000 mustlasest koosnevast rahvarühmast steriliseeris Rootsi riik aastail 1934–1975 ametlikel andmeil ligi 700 inimest, ent ajaloolased usuvad, et see arv on suurem.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

Sõdurihaudade rüvetamine

Teise maailmasõja ajal suri Norras umbkaudu 13 000 Nõukogude sõjavangi, kes tegid orjatööd Saksa okupatsioonivägede heaks. Sõdurid maeti riigis paljudesse kohtadesse, kuid külma sõja ajal hakkas Norra valitsus pelgama, et matmiskohad võivad anda Nõukogude spioonidele ettekäände riigis ringi reisida ja „surnuaedades käia“.

See vallandas 1951. aastal operatsiooni Asfalt. Tuhandete sõdurite maised jäänused kaevati üles ning veeti Põhja-Norrasse Tjøtta saarele massihauda. Sõdurite hauarahu rikkumise ja hauamonumentide rüvetamise ametlik põhjendus oli, et need vajasid renoveerimist, kuid tegelikult lükati algsed mälestusmärgid armutult ümber või lasti isegi õhku. Luujäänused ja kehaosad kühveldati paberkottidesse, tegemata mingitki katset sõdurite individuaalseks tuvastamiseks.

„Me toppisime laibad kottidesse, nii et luud vedelesid kõikjal. Laibad olid vaklu täis ning hais oli kohutav,“ rääkis üks meremees, kes vastutas transpordi eest. Väljakaevamine tekitas suhetes Nõukogude Liiduga kriisi.

Tuhanded surid vangilaagrites

Kuni 1917. aastani oli Soome autonoomne suurvürstiriik Vene tsaaririigi koosseisus. Pärast bolševike revolutsiooni Venemaal said soomlased 1918. aastal lõpuks iseseisvaks. Võimuvaakumis puhkes kodusõda punaste (kommunistide) ja valgete (rahvuslaste) vahel. Soome valged sulgesid umbkaudu 80 000 punast vangilaagritesse, mis olid kui ehtsad põrgud maa peal. Mõne kuuga hukati ligikaudu 5000 inimest. Tapeti ka naised ja alla üheksa-aastased lapsed.

Kui valged olid kodusõja võitnud, jäeti punased trellide taha. Laagrites oli suur toidupuudus ning hügieen oli nii masendav, et vangistatud surid düsenteeriasse ja rõugetesse. Kui Soome jõudis Hispaania gripp, tegi see laastustööd ka laagrites. Kõige halvemini läks Tammisaari laagris, kus 1918. aasta suvel suri keskmiselt 30 inimest päevas. Kokku suri laagrites 12 000 kuni 14 000 vangi.

Loe lähemalt septembrikuu Imelisest Ajaloost!

Vangistatud punaste hukkamine Soome kodusõja ajal.  Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555