Sõjahull kuningas hukutas suurriigi

Karl XII jumaldas sõdimist, kuid tema kergemeelsus läks Rootsile maksma suurriigi positsiooni. Selmet Poltava all saadud kaotusest õppida, põgenes sõjakuningas 1709. aastal luksuslikule puhkusele Türgi sultani juurde.

Kuningas Karl XII oli tavapäraselt heas tujus, kui ta sel 1709. aasta suvepäeval Poltava lähedal (tänapäeva Ukrainas) oma sõjaväge inspitseeris. Rootsi valitseja armastas lahingut ja sõda ning ootas rõõmuga võimalust purustada tsaar Peeter Suure armee. Üheksa aastat oli Karl liikunud võidult võidule konfliktis, mida me tunneme Põhjasõjana (1700–1721). Kuigi kuningal tuli Poltava all kohtuda suure ja hea väljaõppe saanud Vene armeega, tulvas temast enesekindlust. Karl ei lasknud oma tuju rikkuda faktil, et Venemaa tohututel avarustel vaenlast taga ajades olid rootslased kaotanud haiguste ja nälja tõttu tuhandeid sõdureid ja hobuseid.

Üks jõekalda lähedal tehtud kontrollring lõppes Karlile halvasti. Kuningat tabas kanda kuul, mis läbistas labajala ning väljus suure varba kohalt. Haav oli inetu, kuid kuningas jätkas ratsutamist kolme karmi tunni vältel, enne kui lõpuks kahvatuna oma peakorterisse tagasi pöördus. Ta jäi oma tavapärastele macho-maneeridele truuks ka siis, kui armee velsker valmistus jalga lõikama, et pöialuud eemaldada.

„Lõika! Lõika! Sellest pole midagi!“ julgustas kuningas.

Vigastus oli aga nii tõsine, et Karl ei saanud enam ratsutada, ning kui 8. juulil puhkes Poltava lahing, tuli sõjakuningat ringi sõidutada kahe hobuse vahele kinnitatud kanderaamil. Sellelt jälgis ta suure pettumusega rootslaste rünnaku läbikukkumist. 16 000 Rootsi jalaväelast tormasid kallale 42 000 Vene sõdurile, kuid need seisid nagu müür. Venelaste 86 suurtükki kõmmutasid rootslaste pihta, kes peagi paanikas igas suunas põgenesid.

Imeline Ajalugu
Imeline Ajalugu on Skandinaavia suurim ajalooajakiri
Ajakiri ilmub ühe korra kuus, iga kuu keskel.

„Rootslased! Rootslased!“ hüüdis Karl meeleheitlikult oma kanderaamilt, et vägesid paigal hoida. Hiljem aga märkis üks väejuht, et ka saatan poleks suutnud neid sundida paigale jääma.

Ka kuninga enda elu oli ohus. Vaenlase kuulid tapsid tema 24 ihukaitsjast 21 ning šrapnell rebis lõhki tema kanderaami. Suurtes valudes kuningas ajas end hädavaevu hobuse selga, kuid too sai samal hetkel tabamuse ning kukkus surnuna maha. Üks ellujäänud ihukaitsja andis kuningale seepeale oma hobuse, kellega Karl, kuulid kõrvus vihisemas, tapatalgutest eemale galoppis. See oli sõjakuninga esimene kaotus ja ta tundis nii suurt häbi, et ei soovinud Rootsi naasta. Selle asemel põgenes ta lõunasse, kust lootis leida nii kaitset kui ka sõjalist abi. Sellal kui tema alamad kodus nälja ja vaesuse käes kannatasid, ootas kuningat ees pikk luksuslik visiit lõunamaale.

Loe lähemalt septembrikuu Imelisest Ajaloost!

Pärast kaotust Poltava all pidanuks Karl XII häbistatuna kodumaale naasma, kuid tema eelistas Osmanite sultani juurde pakku minna.  Foto: Wikimedia Commons
Jaga lugu:
Klienditeenindus
KlienditeenindusVana-Lõuna 39/1, 19094 TallinnTel: 667 0099 (tööpäeviti 9–17)
Rain Väät
Rain VäätVastutav väljaandjaTel: 667 0044
Alo Lõhmus
Alo LõhmusToimetajaTel:
Kairi Kalmann
Kairi KalmannDisainerTel:
Piret Pihlak
Piret PihlakKeeletoimetajaTel:
Sirle Kübar
Sirle KübarReklaamimüügi projektijuhtTel: 56845555