Kiviaja naised olid fantastilised emad

Uus uurimus lükkab ümber vana teooria selle kohta, et 10 000 aastat tagasi oli vastsündinute suremus kohutavalt suur.

© SHUTTERSTOCK

JANNIK PETERSEN

3. MÄRTS 2022

Kord leidsid arheoloogid kiviaega dateeritud hauast kaheksa vastsündinut ja kujundasid selle põhjal arvamuse, et suur osa toonastest lastest ei saanudki täiskasvanuks. See müüt on nüüd ümber lükatud, vähemasti teadlaste endi arvates.

„Paljud eeldavad, et vastsündinute suremus oli minevikus väga suur, näiteks juba üksnes tänapäevase meditsiini puudumise tõttu,“ rääkis doktor Clare McFadden Austraalia riiklikust ülikoolist. „Siiani on oletatud, et umbes 40 protsenti kõikidest kiviajal sündinud lastest surid esimesel eluaastal, kuid see arv on täiesti vale.“

McFadden uuris koos kolleegidega 97 arengumaa statistikat, lähtudes omapärasest eeldusest, et vähe arenenud maade elustandard vastab kiviaegsele. Teadlasi huvitas, missugu­sed tegurid mõjutavad laste suremust.

Clare McFadden ja ta kolleegid jõudsid pingsa teadustöö tulemusel järeldusele, et ka 10 000 aastat tagasi ei saanud laste suremus olla 40 protsendi ringis.

Tõsiasja, et arheoloogid siiski satuvad aeg-ajalt vastsündinute matmispaikadele, seletab teadlane nüüd hoopis asjaoluga, et kiviajal lihtsalt sündis väga palju lapsi. Kui lapsi oli palju, siis paratamatult oli suur ka surmade absoluutarv, aga mitte suhtarv.
„See ei ole kuidagi seotud sellega, et kiviaja emad ei osanud oma vastsündinute eest hoolitseda,“ kinnitas Clare McFadden.

Loe ka neid artikleid

Tule minevikku!

Meie lugude täies mahus lugemiseks pead olema tellija.

LOGI SISSE kui juba tellid!

Ajakiri + digi

Paberajakiri + kõik lood mobiilis/arvutis

Ainult digi

Kõik lood mobiilis/arvutis

Tere Tulemast tagasi!

Sisesta enda kasutajaandmed

Loo uus kasutaja!

Täida allolev vorm registreerumiseks

Taasta enda parool

Palun sisesta parooli taastamiseks, enda kasutajanimi või emaili aadress